340 000 euro eest toodi avalikku kasutusse 500 uut pakendikonteinerit

340 000 euro eest toodi avalikku kasutusse 500 uut pakendikonteinerit

Et sortimisharjumused juurduks, on vaja luua paremaid võimalusi kogutud jäätmete üleandmiseks: Eesti Pakendiringlus lisas 2021. aasta jooksul avalikku võrgustikku üle Eesti kokku enam kui 500 uut pakendikonteinerit. Kokku on ettevõttel Eestis üle 3000 avaliku konteineri. Uutesse konteineritesse panustati 340 000 eurot, lisaks vanemate konteinerite korrastamisse ca 35 000 eurot.

Iga päev tekkivast jäätmete mahust on ligi 60% pakendid, mis on tegelikult väärtuslik materjal taaskasutamiseks.

Eesti Pakendiringlus panustas pakendite kokkukogumisse 2021. aastal nii mugavamate sortimislahenduste loomisega – näiteks uute konteinerite, uudsete lahendustega – kui ka teadlikkuse tõstmisega. „2021 aasta jooksul paigaldasime juurde üle Eesti 505 avalikku konteinerit. Enamus nendest on kohaliku omavalitsuse poolt leitud ja meile kasutada antud kohad, kuhu oleme rajanud pakendipunktid. Pakendipunktis on tavaliselt olemas segapakendikonteiner, aga ka näiteks papi- ja klaasikonteiner,“ sõnas Eesti Pakendiringlus OÜ juhatuse liige Alder Harkmann.

Inimesed sordivad jäätmeid järjest paremini ning ka omavalitsused on teinud väga head tööd, et leida elanikele kõige sobivamad pakendite üleandmise kohad. Eesti Pakendiringluse avalike konteinerite hulk üle Eesti on viimase kahe aastal kasvanud kolmandiku võtta: kokku on Eesti Pakendiringlusel 3026 konteinerit avalikus konteinerpargis. Tänu teadlikkuse kasvule on kasvanud ka Eesti Pakendiringluse poolt ringlusse suunatavate pakendite maht samavõrra.

„Näeme, et mida koostööaltim on omavalitsus, mida paremad võimalused elanikule luua pakendijäätmete liigiti kogumiseks, mida ühtsemad on kõikide osapoolte sõnumid, seda rohkem on võimalik pakendeid eriliigiliselt kokku koguda ning ringlusesse suunata,“ sõnas Harkmann ning täpsustas, et ringmajandust ei ole võimalik panna toimima ilma, et me ei mõistaks, et pakend ei ole prügi, vaid materjal, ressurss.

Lisaks avalikule konteinerpargile otsib Eesti Pakendiringlus pidevalt ka uusi võimalusi, et inimestel oleks võimalikult mugav pakendijäätmeid ära anda. Korteriühistute juurde paigaldas Eesti Pakendiringlus möödunud aasta jooksul ca 400 uut pakendikonteinerit, kokku on Eesti Pakendiringlusel 600 lepingut eri korteriühistuga. „See tähendab, et inimestel on kodude juures võimalik ära anda lisaks segapakendile tihti ka eraldi pappi/kartongi ja ka näiteks klaaspudeleid ja -purke.“

„Mida eriliigilisemalt ja puhtamalt pakendid meieni jõuavad, seda vähema ressursikuluga need ka ringlusesse ja uueks materjaliks jõuavad,“ sõnas Harkmann. Eesti Pakendiringlus pakub klaaspakendite eraldi sortimise teenust korteritühistutele nii Tallinnas kui Tartus, sama teenusega on plaanis laieneda teistesse tihedama asustusega omavalitsustesse.

Eesti Pakendiringlus viis läbi ka küsitluse, mille tulemustest selgus, et 74% inimestest, kes täna klaaspakendeid eraldi ei kogu, on valmis seda tegema, kui neid saaks ära anda eraldi konteinerisse kodu juures. „See on muljetavaldav tulemus. Seetõttu panustasime omalt poolt eelmisel aastal ning jätkame ka 2022. aastal kindlasti ka klaasi eraldi kogumise lahenduste loomisesse.“

Teavituse osas tegeles Eesti Pakendiringlus 2021. aastal suures osas klaaspakendi liigiti kogumise olulise alase teadlikkuse tõstmisega (lisaks ka klaaspakendite liigiti kogumise võimaluste parandamisele) ning klaaspakendite tagastuse tõus oli ka märgata.

Tagasi