Eesti Ringmajandusettevõtete Liit: joogikartongi eraldi pakendimaterjaliks muutmisega saaks selle ringlusesse suunata

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit: joogikartongi eraldi pakendimaterjaliks muutmisega saaks selle ringlusesse suunata

25. jaanuaril Eesti Rahvusringhäälingu eetris olnud saates Osoon oli teemaks jäätmete vähene sortimine ja ringlusesse suunamine. Muuhulgas oli juttu sellest, et Eestis läheb kogu liigiti kogutud joogikartong põletamisse, sest piirkonnas ei ole senini sobivat käitlusviisi, kuidas neid pakendeid ringlusesse suunata. Olukorda saaks kergesti muuta, kui käsitleda joogikartongi eraldi pakendimaterjali liigina.
„Täna on turul pakendeid, mille materjalina ringlussevõtt on keerukas ja sageli ka ülemäära kallis. Siinkohal ei olegi muud lahendust kui energeetiline taaskasutamine ehk põletamine. Samas tähendab ringmajandusele üleminek ju seda, et mõte tuleb tööle panna ja leida lahendused, mis oleksid sobilikud nii toidutootjatele, kellele on esmatähtis toiduohutus, kui ka võimaldaksid hiljem pakendeid materjalina ringlusesse võtta,“ sõnas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.
Täna käsitletakse joogikartongi Eestis paberpakendina. See tähendab, et nii taaskasutamise määrad kui hinnastamine on samad, mis paber- ja kartongpakendil. Kogumise ja taaskasutamise süsteem on optimeeritud selliste pakendijäätmete kogumisele ja ringlusesse suunamisele, millel on olemas soodsamad lahendused. Joogikartongi on oluliselt keerulisem ümber töödelda kui puhast paberit ja pappi. Vastavad tehased on küll Euroopas olemas, kuid Eestis kogutud pakendeid võetakse vastu vaid nendel hetkedel, kui tehastele lähemal asuvalt turult ei saa piisavalt vastavat pakendijäädet kätte ja kui transpordikulud jäävad väiksemaks kui materjalist saadav tulu. See on ka põhjus, miks suurem osa Eestis kogutud joogikartongist on seni jõudnud taaskasutusse vaid energiana.
Margit Rüütelmanni sõnul on Euroopa võtnud suuna ringmajandusele ja selleks, et süsteem toimiks, peavad panustama kõik osapooled. „Et saada ringmajandus toimima, peavad eelkõige tootjad väga tõsiselt mõtlema hakkama, kas ja kuidas on võimalik nende poolt valmistatud tooteid tulevikus kas korduskasutada või materjalina ringlusesse võtta. See kehtib ka pakendite puhul. Lihtne on mõelda ja öelda, et muudatuste tegemine on kallis ja midagi muuta ei olegi võimalik. Aga alustame ikka sealt, kus kõik alguse saab – mõtleme läbi materjalid, mida kasutame ja mis neist peale kasutamist edasi saab,“ lisas Margit Rüütelmann.
Pakume välja kaks võimalikku lahendust pakendite ringlussevõtu suurendamiseks
Üheks lahenduseks oleks see, kui käsitleksime joogikartongi eraldi pakendimaterjali liigina. See annaks võimaluse turule lastud joogikartongi koguseid eraldi deklareerida, käitluskulusid õiglaselt hinnastada ja seada joogikartongile ka eraldi taaskasutusmäär. Selliselt tekiksid majanduslikud hoovad joogikartongiga, kui ühe enamlevinud pakendiliigi, kogumise ja ringlusesse suunamisega ka päriselt tegeleda.
Teine lahendus on üle vaadata alternatiivsed pakendimaterjalid. Ringlussevõtu potentsiaal on alati kõrgem üheliigilistel materjalidel. Näiteks on PET pudel sobiva toidusäilivust tagava omadusega pakend ning plastidest ühe parima ringlussevõtu väljundiga plasti liik. Kui ka nt piimatoodetele, mis on pakendatud PET-pudelitesse, laiendada pandipakendisüsteem, siis suudaksime kindlasti tagada selle kõrge ringlussevõtu määra. Juba täna toimetab Eestis ettevõte, kes omab luba PET toodete ümbertöötlemisest saadud helbeid uuesti toiduainetööstuse pakendi tootmisel kasutada. Selline lahendus oleks väga suur samm lähemale ringmajandamisele pakendite maailmas.

Tagasi