ERMEL: pakendijäätmete probleemi lahendus algab paremast disainist, paremast sortimisest ning parematest ringlussevõtulahendustest

ERMEL: pakendijäätmete probleemi lahendus algab paremast disainist, paremast sortimisest ning parematest ringlussevõtulahendustest

Aastas tekib Eestis elaniku kohta u 311 kilogrammi olmejäätmeid, mille kogumassist 25-30 protsenti – üle 200 000 tonni moodustavad pakendijäätmed. Mahuliselt on moodustavad pakendijäätmed olmejäätmete hulgast isegi kuni 60 protsenti (Allikas: Keskkonnaministeerium).

Pakendite ringlusse võtmise eelduseks on pakendite võimalikult eriliigiliselt kogumine. Kindlasti tuleb liigiti koguda biojäätmed ning pakendijäätmed, mida omakorda võiks sortida vähemalt kolmeks: paber- ja papp-pakendid, klaaspakendid ja siis ülejäänu nn segapakendiks.

„Pakendite hulk kasvab jõudsalt: pakendiorganisatsioonid paigaldavad avalikesse pakendipunktisesse pidevalt uusi pakendikonteinereid ning ka veograafikud tihenevad, kuid konteinerid kipuvad siiski ületäituma. See tähendab ühelt poolt, et pakendeid on lihtsalt rohkem, aga ka seda, et inimesed on hakanud järjest rohkem pakendeid muudest olmejäätmetest eraldi koguma. Ringmajanduse seisukohast on oluline, et me saaksime pakendijäätmed kätte võimalikult puhtalt ja võimalikult eriliigiliselt: ainult sedasi on võimalik need suunata ringlusse ning uute materjalide ja toodete tegemisse,“ sõnas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

„Oleme sageli kuulnud etteheidet, et jäätmekäitlejad ei suuna pakendeid ringlusesse ja kokku kogutud pakendid jõuavad põletusse. Tõsi on see, et kõiki pakendeid ei olegi võimalik ringlusesse võtta või on see majanduslikult väga kulukas – näiteks kommipaberid,“ lisas Rüütelmann.

„Et asjad liiguksid paremuse suunas, et ringlussevõtt suureneks, peaksid kõik osapooled ühiselt samme astuma. Näiteks juba pakendeid disainides võiks silmas pidada praegusi olusid: missuguseid materjale üldse on võimalik tänastes oludes ringlusse võtta,“ selgitas Eesti Pakendiringlus OÜ juhatuse liige ning Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu juhatuse liige Alder Harkmann.

„Teiseks: pakendite liigiti kogumine võiks saada igas peres normiks – rohkem pakendeid sorteerimisel viib rohkem pakendeid ringlusesse. Ning kolmandaks: jäätmekäitlejad saaksid veel rohkem püüelda materjalide maksimaalse ringlusväljundite otsimisele ning riik peaks kogu seda ringi toetama korralikult läbimõeldud seadusandlusega,“ lisas Harkmann ning lisasl, et positiivne on see, et viimastel aastatel on kõik osapooled näidanud üles aina enam initsiatiivi ja see annab lootust, et hakkame üha enam jõudma mõistmise ja koostööni.

MIS SAAB PAKENDITEST?
· Eraldi kogutud paber- ja kartongpakendist sorditakse välja lainepapp, papp ja pakendikoteinerisse toodud makulatuur.
· Eraldi kogutud klaaspakendist sorteeritakse Järvakandis klaasi sorteerimistehases enne kõrvalasuvasse klaasiümbertöötlustehasesse minekut.
· Segapakendid sorteeritakse selliselt, et esimesena sõelutakse killuks läinud klaas läbi sõela välja ning saadetakse see kild edasi õhkeraldisse, kust eemaldatakse võõriseid. Liini järgmises osas võetakse magnetiga välja metallpakend ja edasi liiguvad pakendid käsisorteerimisse, kus võetakse välja paber – kartongpakend, joogikartong, kile (LDPE) ja muud plastist karbid, pudelid ja topsid. (PET, PETE, RPET, HDPE, PE ja PP) ja peale seda klaaspudelid, mis ei ole killuks läinud ja seetõttu läbi sõela ei kukkunud.
· Need pakendid, mis on väga määrdunud või ringlusväljundita, liiguvad liini lõpust presskonteinerisse ja neid kasutatakse energiatootmiseks IRU elektrijaamas.
· Plastpakendite ringlussevõtul oleneb palju materjalist ning sellest, kas pakend koosneb ühest või mitmest materjalist. Plastijäätmete ringlusse suunamisel plastid purustatakse ja granuleeritakse, seejärel saab sellest toota uusi esemeid: kilekotte jm pakendeid, aga ka muud.

Eesti Pakendiringlus OÜ
· Asutatud 2016 (MTÜ 2005), 4 + 2 töötajat.
· Osanikud: Eesti Keskkonnateenused AS – 25%; Fairfood OÜ – 25%; Salvest Pakend OÜ – 25%; OÜ Aluoja – 25%.
· Vastutab u 2 000 pakendiettevõtja pakendikohustuste täitmise eest.
· Korraldab u 48 000 tonni pakendijäätmete taaskasutusse suunamise (Tallinna Teletorn – u 20 000 tonni).
· Käive 2021. aastal 6,3 mln.

Tagasi