Hiiumaal läbi viidud pilootprojekti tulemused näitavad: kui pakkuda mugavat võimalust tekkekohal jäätmeid liigiti koguda, siis suurem osa inimestest seda ka teeb

Hiiumaal läbi viidud pilootprojekti tulemused näitavad: kui pakkuda mugavat võimalust tekkekohal jäätmeid liigiti koguda, siis suurem osa inimestest seda ka teeb

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit paigaldas koostöös Hiiumaa vallavalitsuse ja ettevõtetega 2021. aasta suvel 8 Hiiumaa kooli kokku 37 jäätmete sortimisjaama.

Pilootprojekti eestvedajad koostöös jäätmeettevõtetega tegid projektist ja Hiiumaa jäätmevoogudest kokkuvõtteid ja järeldusi. Tulemused on selged: kui inimestele võimaldada lihtsat ja mugavat jäätmete liigiti kogumise teenust, siis on võimalik liigiti kogutud jäätmete hulka suurendada ning sellega ka neid rohkem materjalina ringlusse suunata.

 

hiiumaa-jaatmete-kogumine-sorteerimine

 

„Alustasime pilootprojektiga Hiiumaal, sest seal on väike, ühtehoidev, aga väga aktiivne kogukond, kus on lihtne piloteerida ja jälgida muutusi. Saame kokkuvõtlikult öelda, et üldised liigiti – see tähendab eraldi materjaliliikide kaupa kogutud jäätmete kogused on viimaste aastatega suurenenud ja see on igati positiivne märk,“ sõnas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu (ERMEL) tegevjuht Margit Rüütelmann.

Hiiumaa valla jäätmespetsialisti Kadri Aljase sõnul on eriti positiivne, et Hiiumaal on tänaseks uus korraldatud olmejäätmete veo süsteem paika loksunud. „Iga asi võtab aega, aga näeme Hiiumaa valla kogemuse põhjal selgelt, et oleme tekkekohal liigiti kogumisega õigel teel ning nii oleme elanike aktiivsust jäätmete liigiti kogumise osas kasvatanud. Samuti on andnud väga positiivseid tulemusi koostöös Ringmajandusettevõtete Liiduga läbi viidud koolide sortimisjaamade projekt: oleme saanud nii lapsed kui kogu muu koolipere sortima ning tõenäoliselt on lapsed mõjutanud ka kodusid,“ rääkis Kadri Aljas.

Üldised segaolmejäätmete kogused Hiiumaal on tasapisi vähenenud, liigiti kogutud jäätmete kogused aga suurenenud – samal ajal on ka Hiiumaa rahvastik väikeses kasvutrendis „Eriti hästi on hakanud toimima klaaspakendi ning tekstiili eraldi kogumine. Samuti on käima läinud avalikes punktides pakendite liigiti kogumine. Me ei kogu avalikes pakedipunktides mitte segapakendit, vaid papp- ja paberpakendi, klaaspakendi ning metall-, plastpakendit ja joogikartongi eraldi,“ lisas Aljas.

Samuti saab öelda, et vallas pööratakse järjest suuremat tähelepanu biojäätmete liigiti kogumisele. „Biojäätmete kogumine on Hiiumaal kohustuslik ning oleme andnud vallaelanikele võimaluse biojäätmeid kinnistupõhiselt üle anda,“ lisas Kadri Aljas ning lisas, et Hiiumaa vallavalitsus on toetanud korraldatud jäätmeveo raames liigiti kogumist tasuta kasutamiseks antavate konteineritega ning biojäätmete kogumiskorvidega – siseruumides biojäätmete kokku kogumiseks.

Ringmajandusettevõtete Liidu koolide sortimisjaamade projekti Sortimisjaamad Hiiumaa koolidesse peamine eesmärk on kogumise harjumise tekitamine. Eesti maakonnad ja Eesti koolid on sortimisvõimaluste poolest väga erinevad ja ka ebaühtlased. ERMELi pikemaajalisem eesmärk on varustada kõik Eesti koolid ühesuguste sortimisjaamadega, et koolides üle Eesti oleks ühtne jäätmete liigiti kogumise süsteem ja koolilastel tekiks võimalikult varakult jäätmete liigiti kogumise harjumus. Järgmisena liigutakse projektiga edasi Saaremaale.

Margit Rüütelmanni sõnul saab tekkekohal kogumisega jäätmetest kvaliteetse materjali, mida saab materjalina ringlusesse suunata. „Hiiumaa pilootprojekti käigus analüüsime ka andmeid, mis on muutunud viimase paari aasta jooksul. Näeme selgelt, et kui tekitada inimestele mugavad võimalused jäätmeid liigiti ära anda, siis nad seda ka teevad. Hiiumaal on oluliselt vähenenud viimase kolme aasta jooksul segaolmejäätmete kogus, sealjuures kasvanud nii eraldi kogutud pakendijäätmete, biojäätmete kui ka tekstiilijäätmete kogus.“

• Eraldi eduloona saab välja tuua biojäätmete kogumise: oluline muudatus on toimunud: 2020. aastal koguti Hiiumaal kokku 32 tonni biojäätmeid, 2021. aastal 54 tonni. See tähendab, et liigiti kogumise tulemusena on segaolmejäätmetest kahe aasta jooksul välja võetud ja Hiiumaaa jäätmejaama viidud 85 tonni biojäätmeid. Hiiumaa Jäätmejaamas valmistatakse biojäätmetest komposti.

PILDID: Kompostimine Hiiumaa Jäätmejaamas.

• Teine väga oluline muudatus on toimunud pakendi ja vanapaberi eraldi kogumises: võrreldes 2019. aasta ja 2021. aasta numbreid, siis avalike konteinerite kui tekkekohal kogumise tulemusel on pakendimass aasta aastalt suurenenud. 2021. aastal kasvas pakendi/vanapaberi mass kokku 34,3%.
• Suure kasvu tegi bio- ning tekstiilijäätmete eraldi kogumine – kui inimestele anda võimalus mugavalt liigiti koguda, siis teevad seda paljud.
• Tekstiilijäätmete jaoks ei ole olemas head ringlusessevõtu lahendust ei KOVidel ega ka riiklikult tasandil. Praegune tekstiilijäätmete kogumise eesmärk on hea harjumuse tekitamine, kuna tõenäoliselt leidub peatselt ka lahendus nende ringlusse suunamiseks. Hiiumaal on väga ka populaarsed ka Uuskasutuskeskuse kogumisringid, kus saab ära anda kasutuskõlblikke riideid, mänguasju jms.
• Klaaspakendite eraldi kogumine on hästi käivitunud, inimesed mõistavad klaasi kui väärtusliku materjali eraldikogumise vajalikkust ning konteinereid tuleb tühjendada esialgu plaanitust tihemini. 2021 eraldi kokkukogutud klaasipakendi kogus kasvas võrreldes 2019. aastaga 2,5 korda – 57 tonnilt 145 tonnini.

Jäätmete liigiti kogumine on eelduseks, et seda, mida me mõistame ressursi all – erinevad materjalid – on võimalik üksteisest eraldada. Vastasel juhul on tegemist lihtsalt prügiga. Jäätmete liigiti kogumisel mängib olulist rolli nende üleandmise mugavus ehk see, kui kaugel asub elanikule lähim õige konteiner. Uuringud näitavad, et segaolmejäätmete seas on nii-öelda valesid jäätmeid kõige rohkem just biojäätmete näol.

Hiiumaa sortimisjaamade pilootprojektist
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit paigaldas koostöös Hiiumaa valla ja ettevõtetega 2021. aasta suvel kõikidesse Hiiumaa koolidesse jäätmete sortimisjaamad. Hiiumaa kaheksasse kooli paigaldati 37 jäätmete sorteerimisjaama, õpilastel ja töötajatel on võimalik nüüd olmejäätmeid sortida neljaks: pakendi-, bio-, paber/papp- ja segaolmejääde.
Koostöös omavalitsuse ja jäätmevedajaga korrastati ka koolide õues olevad kogumismahutid, et koolimajas sees kogutavad jäätmeliigid oleks võimalik ka õues panna liigiti ja nad jätkaksid oma teekonda materjalina ringlusesse. Projekti raames koolitati nii koolide õpetajaid kui koostöös Keskkonnaametiga ka õpilasi.
Hiiumaa projekti algatas Eesti Ringmajandusettevõtete liit. Projekti toetasid: Hiiumaa Vallavalitsus, SortAider OÜ, BioBag Baltic OÜ, EJKL Kompetentsikeskus MTÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, Eesti Pakendiringlus OÜ, Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, Eesti Keskkonnateenused AS, Ragn-Sells AS, Epler&Lorenz AS, Enefit Green AS, EcoPro AS, Mullaabi OÜ, Hiiumaa Jäätmejaam OÜ, RVM Systems OÜ, COOP Hiiumaa, Hiiumaa Ettevõtjate Liit.

Hiiu maakond on Eesti väikseim maakond. Saarel on üks omavalitsus – Hiiumaa vald, mis jaguneb omakorda 5 osavallaks: Emmaste, Käina, Kärdla, Kõrgessaare ja Pühalepa. Projektis osales kokku 8 kooli: riigikoolid Hiiumaa Gümnaasium ja Hiiumaa Ametikool ning munitsipaalkoolid Emmaste, Käina, Kärdla, Lauka ja Palade Põhikool ning Suuremõisa Lasteaed-Algkool.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu eesmärk on olla ringmajanduse mudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon, mis on jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja, eestkõneleja ja visionäär.

Lisainformatsioon
Margit Rüütelmann, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht
Tel: 513 0698, e-post: margit@ejkl.ee

Kadri Aljas, Hiiumaa vallavalitsuse jäätmespetsialist
Tel: 5340 6199; e-post: kadri.aljas@hiiumaa.ee

Tagasi