Klaaspakendi eraldi kogumise kampaania kutsub teadvustama pea lõputult taaskasutatavat materjali

Klaaspakendi eraldi kogumise kampaania kutsub teadvustama pea lõputult taaskasutatavat materjali

Klaas on kõige jätkusuutlikum pakendimaterjal, mis on ainulaadne, kuna seda saab korduvalt ja pea lõputult taaskasutada ilma, et selle kvaliteet halveneks. See tähendab, et kõik klaaspurgid ja -pakendid, mis kodus eraldi koguda ja klaasikonteinerisse viia, lähevad uute klaastoodete valmistamiseks. Eesti Pakendiringluse klaasikogumiskampaania eesmärk on koguda eraldi võimalikult palju klaasi. Iga kogu Eesti peale EPRi kogumiskonteineritesse toodud 10 000 tonni klaasi kohta rajab EPR koostöös Vestman Metsaga ka väärtuslikku metsa ökosüsteemi.

„Klaasi on Eesti eraldi pakendina inimestelt kokku kogutud juba pikalt – see on hea traditsioon, mida tasub uuesti teadvustada. Arvatakse lausa, et klaas on tõenäoliselt üks esimesi pakendimaterjale üldse, mida on eraldi kogutud ja kordus- ning taaskasutatud,“ märkis Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann. „Eesti Pakendiringlus on võtnud eesmärgiks koguda kokku võimalikult palju klaaspakendeid. Meie eesmärk on, et loodus oleks puhtam. Ma loodan, et inimesed mõistavad, et mida puhtamalt klaaspakend kokku koguda – kõige parem viis selleks on tuua klaas just klaasikonteinerisse – seda kergem on seda taaskasutada. Ma ei taha teha mingit loosimängu või asjade jagamist, küll aga lubame inimestele, et tänuks pingutuse ja klaasipakendite sorteerimise eest aitavad metsaspetsialistid meiega koostöös luua ökosüsteemi, seda rikastada ning säilitada ja tekitada looduslikku mitmekesisust.“

Vestman Metsa juhataja Andres Lavrenovi sõnul on oluline, et inimesed ei keskenduks vaid puude istutamisele. „Kõik istikud ei lähe alati kasvama, osalt jäävad puud looduslikus konkurentsivõitluses elukoha eest alla ning hukkuvad. Et tagada soovidele lähedast tulemust metsa arengu lõppfaasis, istutatakse tavaliselt peaaegu kahekordne kogus puid, mis lisaks vajavad reeglina 3-4 järjestikul aastal hooldamist. Puistu kasvatamist planeerides arvestame puu kasvukeskkonnaga. Meie mõõdame metsa kasvama mineku edukust umbes viie aasta pärast, kui on tehtud kõik vajalikud tegevused, mis tagavad puude ellujäämise edasises arenguetapis. Siit saab alguse mitmekesise puistu kasvatamine ja selleks kasvab ühel hektaril metsamaal nüüd vähemalt 1000 istutatud puud,“ täpsustas Andres Lavrenov.

„Usume, et 2022. aasta kevadeks oleme kokku kogunud vähemalt kümme tuhat tonni klaasi ning siis istutame esimesed viis hektarit metsa. Istutame välja valitud maale 2022. aasta kevadel kuuse-, männi- või kasepuu istikuid. 2021. aasta sügisel alustame selle metsamaa ettevalmistamisega,“ lisas Alder Harkmann.

 Metsapildid, Vestman Mets: https://drive.google.com/drive/folders/1XJMZ5RAv9FDi1jptNM78rK2yMmivoIIl

Kuidas saad ise hoida looduse puhtama ja oma tarbimisjalajälje väiksemana

Tooteid ostes proovi alati eelistada selliseid, mis on pakendatud taaskasutatavatesse materjalidesse: näiteks klaas. Sedasi hoiad looduse puhtamana nii pakendiprügist kui ka fossiilsete materjalide tootmisel tekkivatest jäätmetest. Kogu eraldi kokku oma klaaspurgid ja -pudelid ning too need Eesti Pakendiringluse klaasikonteineritesse. Meie suuname klaasi ringlusse ning lisame omalt poolt lubaduse metsastada iga kokku kogutud viie tonni klaasi kohta viis hektarit maad. Sedasi aitame kaasa süsiniku sidumisele, mitmekesisuse suurendamisele ning puhtamale loodusele.

Klaasi valmistamine algab liivast, mis tähendab, et klaasi tootmiseks ei kasutatakse toormaterjalina fossiilseid kütuseid. Kokku kogutud kasutatud klaaspakendid sulatatakse ning kasutatakse uute toote tegemisel – oluline on aga siinjuures eriti see, et klaasi tootmine kasutatud klaasist kulutab vähem energiat, kui uue tootmine liivast.

Ära viska klaastaarat segaolme- või ka segapakendikonteinerisse, vaid kogu see eraldi ja too Eesti Pakendiringluse klaasikonteinerisse.

Pane Eesti Pakendiringluse klaasikonteinerisse:

  • klaaspudeleid
  • klaaspurke

 Ära pane klaasikonteinerisse:

  • aknaklaasi ega peegleid
  • kristalli ja opaalklaasi (kosmeetikatoodete pakendid)
  • portselani ega savi
  • plastikut
  • kuumuskindlat klaasi (ahjuvormid, kohvikannud)
  • hõõglampe jmt

Eesti Pakendiringlus OÜ on pakendite taaskasutusorganisatsioon, mille eesmärgiks on luua ja hoida töös üleriigiline pakendite kogumisvõrk ning korraldada pakendijäätmete taaskasutamist sellises ulatuses, mis tagab Eesti Pakendiringlusele delegeeritud kohustuste täitmise.

 

Kontakt: Alder Harkmann, Eesti Pakendiringlus OÜ juhatuse liige

alder@pakendiringlus.ee, telefon +372 5561 6416

Tagasi