Kõige mõistlikum energiasääst algab prügikastist
Energiajulgeolekust ja -tõhususest rääkides mõeldakse enamasti elektritootmist või kütuseid. Vähem räägitakse sellest, kui suur roll on materjaliringlusel energia säästmisel ja tööstusele tooraine kindlustamisel.
Näiteks on vähetuntud fakt, et klaaspudelite ja -purkide kokku kogumine ning ringlusse suunamine on otseselt seotud energiasäästu ja tööstuse ressursitõhususega. Teisisõnu: ringlussevõetud klaasi kasutamine nõuab oluliselt vähem energiat kui klaasi tootmine esmasest toorainest.
Vähem energiat, väiksem jalajälg
Uue klaasi tootmine algab liiva, lubjakivi ja teiste looduslike toorainete kaevandamisest ning nende sulatamisest väga kõrgel temperatuuril. Kui tootmises kasutatakse ringlussevõetud klaasi, on sulamistemperatuur madalam ning energiakulu väiksem. See tähendab otseselt väiksemat energiavajadust ja ka väiksemat CO₂ jalajälge.
Eraldi kogutud ja puhas klaaspakend liigub otse sorteerimis- ning töötlemisettevõtetesse, kus see purustatakse klaasipuruks ja suunatakse uuesti tootmisse. „Mida puhtam on kogutud klaas, seda vähem energiat kulub selle töötlemiseks. Kui aga klaas satub segaolmejäätmete hulka, muutub ringlussevõtt keerulisemaks ja osa väärtuslikust materjalist ning energiast läheb kaduma,“ selgitab Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.
Klaas läheb ringlusse siinsamas Eestis
Eestis tegutseb mitmeid ettevõtteid, kes kasutavad tootmises just puhast klaasijäätmetest saadud toorainet. Nende jaoks ei ole klaasijäätmed mitte jäätmed, vaid oluline sisend. Mida stabiilsem ja kvaliteetsem on klaasiringlus, seda kindlam on ka tootmise planeerimine.
See tähendab ka väiksemat sõltuvust esmaste toorainete impordist ja energiamahukast tootmisest. Ringmajanduslik lähenemine vähendab survet nii energiasüsteemile kui ka loodusressurssidele.
Vale sortimine raiskab energiat
Riiklik sortimisuuring näitab, et ligi 7% segaolmejäätmetest on endiselt klaaspakendid. See tähendab, et märkimisväärne osa klaasist ei jõua ringlusse kõige tõhusamal viisil. Segajäätmetest klaasi välja sõelumine nõuab rohkem töötlemist, rohkem transporti ja rohkem energiat – ning osa materjalist jääbki kasutamata.
„Klaasile ei ole suurim probleem purunemine, vaid vale konteiner. Õigesti kogutud klaas liigub otseteed ringlusse ja kulutab oluliselt vähem energiat ning maapõue ressursse,“ lisas Harkmann.
Soodne ja lihtne samm, aga suure mõjuga
Klaaspakendite äravedu on Eestis tasuta ja klaasi eraldi kogumine on üks soodsamaid viise, kuidas vähendada jäätmekäitluse rahalist kulu. Klaasikonteineri kasutuselevõtt ei eelda suuri investeeringuid, kuid see mõjutab nii kodust rahakotti – väiksemad olmejäätmete veo arved – kui ka energiatootmise ja tööstuse ressursikasutust.
Peagi jõustuva jäätmereformiga muutub klaaspakendite eraldi kogumine kortermajadele kohustuslikuks.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120435195/koige-moistlikum-energiasaast-algab-prugikastist
Tagasi
