Ökomodulatsioon, hinnastamise muudatus alates 01.07.2023 esitatud aruannetele ja SUP direktiiv

Ökomodulatsioon, hinnastamise muudatus alates 01.07.2023 esitatud aruannetele ja SUP direktiiv

Ökomodulatsioonist

Oleme läbi viimas ökomodulatsioonist lähtuvat muudatust: neid pakendimaterjale, mida ei ole võimalik ringlusse võtta (komposiitpakendid), hakkame hinnastama kõrgemalt kui monomaterjalist pakendeid.

Eelmise ehk 2022. aasta aprillis saatsime teate muudatusest pakendite deklareerimises, milles palusime hakata eraldi deklareerima mono- ja komposiitpakendeid nii plast-, kile- kui ka paber- ja papp-müügipakendites. Sealt alates oleme kogunud andmeid ning nüüd viime ökomodulatsiooni lõpuni ka hinnaerisuse osas.

Kuna komposiitpakendid ei ole ringlusessevõetavad, tuleb nõutud ringlussevõtu sihtarv saavutada monopakenditest. Komposiitpakend suunatakse peamiselt energiatootmiseks Iru soojuselektrijaama, aga ka prügimäele – seetõttu on komposiitpakendi käitlemise kulu ka suurem kui monopakendil. Kuna ökomodulatsiooni põhimõtte nõue on, et pakendimaterjalid oleks hinnastatud vastavalt olelusringile, siis komposiitpakendi on uus hind alates 01.07.2023 ca 10% kõrgem.

Kõikidele Pakendiringluse klientidele, kellel on komposiitpakendid, mida oleks võimalik asendada ringlussevõetavate pakendimaterjalidega, pakume tasuta pakendidisaini nõustamise teenust – vaatame koos ekspertidega (pakendite tootjad, jäätmekäitlejad, materjalide ringlussevõtutehased) pakendid üle ja jagame soovitusi. Võta julgesti ühendust!  Heaks abiks võib olla ka Rohetiigri koostatud pakendite disainjuhend, mille leiate SIIT.

 

Hinnastamisest

Oleme muutmas hinnastamist arusaadavamaks ja läbipaistvamaks. Varasemalt on segadust põhjustanud tariifi ja taaskasutusmäära kasutamine hinnastamisel. Edaspidi kasutame tonnipõhist hinnastamist (st teenuse hinnaks on vastava pakendiliigi ja materjali puhul tariif läbikorrutatud seadusest tuleneva taaskasutusmääraga). Vaata täpsemalt allolevast tabelist.

Lisamuudatus tuleneb hiljutisest pakendiseaduse muudatusest, millega tõsteti kohustusliku teavitustegevuse kulu 2%-ni. Edaspidi toome selle kulu arvel eraldi välja. Teavituskulu on suunatud lõppkasutaja ja tarbija teavitamiseks pakendi ja pakendijäätmete tagastamise võimalustest ning kogumis- ja taaskasutussüsteemist. Soovi korral arvutame teie ettevõtte hinnamuudatuse mõju täpselt välja.

Pakendimaterjal  
Müügipakendtaaskasutusmäärtariif kuni 30.06.2023 (€/t)hind kuni 30.06.2023 (€/t)hind alates
01.07.2023 (€/t)
klaas70%10875,6075,60
plast ja kile – mono55%430236,50236,50
plast ja kile – komposiit55%430236,50260,00
paber ja papp – mono70%11177,7077,70
paber ja papp – komposiit70%11177,7086,00
joogikartong70%190133,00133,00
mustmetall60%270162,00162,00
värviline metall60%270162,00162,00
muu60%430258,00258,00
puit45%4419,8019,80
veo- ja rühmapakend
plast ja kile55%11563,2563,25
paber ja papp70%10070,0070,00
mustmetall60%13581,0081,00
värviline metall60%13581,0081,00
puit45%4419,8019,80
teavituskulu 2%

 

Korduskasutuspakendi deklareerimisest

Korduskasutuspakendi aruannet 2022. aasta kohta saab nüüd täita meie iseteeninduskeskkonnas (valik „Korduskasutuspakendi aruanne“).  See võimalus on ettevõtetele, kes kasutavad korduskasutuspakendit ning kellel on loodud korduskasutuspakendi eraldi arvestuse/jälgimise süsteem.

Korduskasutuspakend on olelusringi jooksul mitme veo- või kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud pakend, mida täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks valmistati – kõige sagedamini on need näiteks puidust kaubaalused.

Eesti turule lastud korduskasutuspakendite kohta tuleb lisaks juba varem nõutud käibelt kõrvaldatud korduskasutuspakendi kogusele esitada andmed ka esmakordselt turule lastud korduskasutuspakendite koguste kohta (uued korduskasutuspakendid), info aasta jooksul kasutatud korduskasutuspakendite kogu koguse kohta (korduskasutuspakendid, nii uued kui ka kasutatud, mida aasta jooksul kauba pakendamiseks kokku kasutati) ning info korduskasutuspakendi keskmise aastase ringluskordade arvu kohta (ehk mitu korda keskmiselt kasutatakse korduskasutuspakendit aasta jooksul korduvalt).

Põhjalikum selgitus ja juhend on leitav pakendiregistri veebilehel abimaterjalide alt: https://pakis.envir.ee/pakis/main/help või otse SIIT.

 

Ühekordse plasti (ehk nn SUP – single-use plastics) direktiiv ja veebikohtumine

Ühekordse plasti direktiivi (Single-Use Plastic Directive) nõuete ülevõtmine Eesti õigusruumi toimub järk-järgult ning esimesed pakendiseaduse muudatused jõustuvad 1. maist 2023. aastal. Direktiivi eesmärk on soodustada korduskasutust, vähendada prügistamist ning soov suunata rohkem jäätmeid materjalina ringlusse.

Et teemat selgitada ning küsimustele vastata, oleme palunud Keskkonnaministeeriumi esindaja Pakendiringluse klientidele neist muudatustest lähemalt rääkima. Veebikohtumine toimub 13. aprillil 2023.

Seadusemuudatused puudutavad ka paljusid väiksemaid ettevõtteid, kes varem ei ole pakendiaruandluse peale pidanud üldse mõtlema, kelle vabastas pakendiaruande tegemisest seni pakendikoguse miinimumnõue. Alates 1. maist 2023 hakkab pakendiaruande kohustus kehtima kõigile, sealhulgas ka väikestele ettevõtetele: nende seas tootjad, e-poed, maaletoojad, hulgikaubandus, aga ka baarid-kohvikud ja restoranid, kes pakendavad ja müüvad toitu kaasa.

Kui teie koostööpartnerite või sõprade-tuttavate hulgas on ettevõtjaid, keda see muudatus puudutab, julgustage neid meiega ühendust võtma ning lisainfot küsima.

Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mida direktiiv puudutab: toidupakendid, joogitopsid, pakid ja pakkematerjalid, joogipakendid, sh nende korgid ja kaaned, vatitikud, söögiriistad, taldrikud, joogikõrred ja jookide segamispulgad, õhupallid ja õhupallide varred, tubakatoodete filtrid, niisutatud salvrätikud, hügieenisidemed, tampoonid ja tampoonide aplikaatorid, õhukesed plastkandekotid.

 

Teised olulisimad muudatused, mis SUP direktiivi ülevõtmisega kaasnevad:

  • Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise järgselt rakenduvad meetmed, millega tagatakse ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside (sh nende korkide ja kaante) ja toidupakendite tarbimise ambitsioonikas ja pidev vähenemine. Tarbimise vähendamiseks on võimalik rakendada riiklikke sihtmäärasid või meetmeid, millega keelustatakse müügikohas joogitopside ja toidupakendite tasuta jagamine või tehakse kohustuslikuks korduskasutatavate alternatiivide pakkumine.
  • Samuti rakendub pärast direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmist (alates 01.05.2023) ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja oksüdantide toimel laguneva plastist valmistatud toodete turule laskmise keeld. Nimetatud keeld hõlmab järgnevaid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid: vatitikuvarred, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendid ning joogitopsid.
  • 3. juuliks 2024 tuleb võtta kasutusele selline tootedisain, mille puhul ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendite plastist korgid jäävad pärast pudeli avamist pudeli külge kinnitatuks.
  • Ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendid peavad sisaldama alates 2025. aastast 25% (PET) ja alates 2030. aastast 30% (kõik plasti liigid) ringlusse võetud plasti.
  • Ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite, painduvast materjalist valmistatud pakkide või pakkematerjalide, millest pakutakse valmistoitu, kuni kolme liitriste joogipakendite, joogitopside ja õhkuste plastkandekottide puhul peavad tootjad kandma laiendatud tootjavastusega kaasnevad miinimumnõuded, lisaks teadlikkuse suurendamisega seotud kulud, korraldama jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud ning asjaomastest toodetust tekkinud prügi koristamise, edasise veo ja käitlemise kulud.
  • Liikmesriigid peavad kasutusele võtma meetmed, et teavitada tarbijaid ning motiveerida neid vastutustundlikult käituma, eesmärgiga saavutada käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetest tekkiva prügi vähenemine.

 

Küsimuste tekkimisle võta meiega julgesti ühendust!

Tagasi