Pressiteade. Eesti Pakendiringlus: avalike pakendikonteinerite arv on kahekordistunud, kuid kodudes tekkivatest pakendijäätmetest lõpetab suur osa ikka segaolmes

Pressiteade. Eesti Pakendiringlus: avalike pakendikonteinerite arv on kahekordistunud, kuid kodudes tekkivatest pakendijäätmetest lõpetab suur osa ikka segaolmes

Pressiteade

16. veebruar 2023

 

Eesti Pakendiringlus: avalike pakendikonteinerite arv on kahekordistunud, kuid kodudes tekkivatest pakendijäätmetest lõpetab suur osa ikka segaolmes

 

Eesti Pakendiringlusel on pakendite mugavamaks kokku kogumiseks üle Eesti paigaldatud kokku 3200 pakendikonteinerit – viie aastaga on konteinerite arv kahekordistatud. Lisaks tuleb korteriühistutest umbes 2000 konteineri kaudu Eesti Pakendiringlusesse sorteerimiseks ja ringlussevõtmiseks materjali.

 Eesti Pakendiringluse käive oli 2022. aastal 7,1 miljonit eurot, 85 000 euro eest on Eesti Pakendiringlus teinud teavitustööd ringluseesmärkide täitmiseks. Vastavalt Pakendiseadusele ettevõte kasumit ei jaota, see panustatakse pakendite kogumisse ja taaskasutamisse.

 „Pakendite materjalina ringlussevõtt suureneb aasta aastalt. Siiski peame ütlema, et läbi avalike konteinerite kogutavate pakendite mahul on piir ees – kuigi oleme viimase viie aasta jooksul avalike pakendikonteinerite hulga kahekordistanud, on koguste kasv raugenud. Peamiselt just seetõttu, et selliseid avalikke kohti kohalikes omavalitsuses, kuhu panna kogumiskonteinerid, ei olegi nii palju ning need kohad peavad ju sobima ka elanikele. See on ka üks põhjus, miks Eesti Pakendiringlus suundub kodudele järjest lähemale ja pakub korteriühistutele üha mugavamaid pakendite kogumislahendusi. Kõige alus on jäätmete liigiti kogumine – ilma selleta ei juhtu mitte midagi!“ selgitas Eesti Pakendiringlus OÜ juhatuse liige Alder Harkmann. 

 

 Konteinerid peavad kodule lähemale liikuma

 Aastas tekib Eestis elaniku kohta üle 300 kg olmejäätmeid, mille kogumassist 25-30 protsenti – üle 200 000 tonni moodustavad pakendijäätmed. Mahuliselt on moodustavad pakendijäätmed olmejäätmete hulgast isegi kuni 60%. (Allikas Keskkonnaministeerium).

Eesti Pakendiringlus on koos jäätmeveoettevõtetega viimased paar aastat teinud suuri investeeringuid pakendite kodudest kokku kogumisse. „Eesti riik on võtnud kohustuse saavutada ringlussevõtu sihtarvud ning ainuke viis nendeni jõudmiseks on kodus biojäätmete ja pakendite eraldi kogumine. On ilmselge, et ringlusarvude suurenemiseks on vajalik tekkekohal kodumine vähemalt tiheasustusaladel – just kodudes tekib suur hulk pakendijäätmeid, mis on vaja liigiti koguda ning ringlusse suunata,“ lisas Harkmann.

Harkmanni sõnul võetakse Eestis valdavas osas õigesse konteinerisse viidud klaas-, metall- ja paber/papp-pakendid, mis Eestis turule lastakse ja kokku kogutakse, ka ringlusse. „Keerulisem on tõesti osa mõnda liiki plastikute ja komposiitmaterjalidega, kuid nende ringlussevõtu lahenduste puudumine ei ole mitte ainult Eesti, vaid üle-euroopaline probleem. Lisaks need tehased, mis Eestis täna plasti ümber töötlevad, vaevlevad tegelikult materjalipuuduses – see materjal lõpetab üldjuhul olmejäätmetes ja läheb suures osas põletusse,“ lisas Harkmann.

 

Ökomodulatsiooniga pakendid keskkonnasõbralikumaks

 Alates 1. juunist 2022 on deklareerivad tootjad eraldi mono- ja komposiitmaterjalist pakendeid. Harkmanni sõnul ei toimu üleminek ringlusesse võetavatesse pakenditesse üleöö. „Aastaks 2030 peab suur osa pakendeid olema ringlusesse võetavad. Selleks töötab Euroopa Liit välja täpsemad juhendid ning materjalide valiku, kuidas sinna jõutakse. Ettevõtted tegelevad praegu uute põhimõtete järgi oma kasutatavate pakendite analüüsi tegemisega, peatselt alustame aruandlusega ning alles seejärel saame hakata kalkuleerima ka eri hinnatasemeid vastavalt pakendite keskkonnasõbralikkusele.“

 

Tulemas on ringluslahendused ühekordsetele kohvitopsidele

 Eesti Pakendiringlus otsib pidevalt uusi lahendusi lähiriikidest eri materjalide ringlussevõtuks. Näiteks pakub Eesti Pakendiringlus klientidele käsitleda joogikartongi (nn tetrapakid) eraldi pakendimaterjali liigina, käitluskulusid õiglaselt hinnastada ning seega suurendada joogikartongi ringlussevõttu. „Samuti on tulemas peatselt ühekordsete kohvitopside kokku kogumise ning ringlussevõtu teenus – oleme kokkuleppe teinud tehasega, mis seda teeb. Teenust pakume alguses peamiselt kiirtoidu- ja tanklakettidele,“ rääkis Harkmann.

Kokku kogutud jäätmete ringlussevõtt

  1. paberist ja papist tehakse uusi pabertooteid ja papp-pakendeid;
  2. eri plastidest on võimalik teha uusi tooteid (pärast purustamist ja granuleerimist), need plastiliigid, mida täna ei ole võimalik ringlusse suunata, lähevad jäätmekütuseks;
  3. metallpakenditest on võimalik teha samuti uusi metallpurke või kasutada seda metalli uutes toodetes sidusainena ning
  4. klaaspurgid ja -pudelid on võimalik võtta 100% ulatuses ringlusesse ning vältida sedasi klaasitootmiseks uue liiva kaevandamist.

Pakendite ringlussevõtu võimalused on pidevas muutumises: osa pakendeid, mida täna veel ringlusse võtta ei saa, võivad leida tee uueks tooteks juba lähiajal. Seetõttu on oluline, et pakendid sorditaks muust jäätmevoost eraldi. Soovitame eraldi koguda alati neist materjalidest pakendid, mida on eriti lihtne ringlusse võtta: kindlasti klaas, metall, paber ja papp.

 

Pildid

Sortimisliin: https://drive.google.com/drive/u/0/folders/13Q6iTer2MUTVMemsphcFMWMGXtzB9e9x

Pakendiringluse sortimiskapp ja õuelahendused: https://drive.google.com/drive/folders/17XjAb3iYrdGZ2XMwB_ZyXxhwbPCiW6XE

 

Eesti Pakendiringlus OÜ on pakendite taaskasutusorganisatsioon, mille eesmärgiks on luua ja hoida töös üleriigiline pakendite kogumisvõrk ning korraldada pakendijäätmete taaskasutamist sellises ulatuses, mis tagab Eesti Pakendiringlusele delegeeritud kohustuste täitmise.

 

Kontakt: Alder Harkmann, Eesti Pakendiringlus OÜ juhatuse liige

alder@pakendiringlus.ee, telefon +372 5561 641

Tagasi