Pressiteade. Tallinlased sorteerivad üha rohkem klaaspakendit

Pressiteade. Tallinlased sorteerivad üha rohkem klaaspakendit

Pressiteade

30. märts 2023

Tallinlased sorteerivad üha rohkem klaaspakendit

Uuringufirma Norstat viis Eesti Pakendiringlus OÜ tellimusel märtsikuus läbi küsitluse, milles uuriti Eesti inimeste valmidust sortida muudest pakendijäätmetest eraldi klaaspakendeid ehk pandimärgita pudeleid ja purke. Võrreldes 2021. aastal läbi viidud samasisulise uuringuga on Tallinnas kasvanud klaaspakendi liigiti kogujate hulk, kes annavad klaasi ära eraldi konteinerisse kodu juures ning langenud klaaspakendite mittesorteerijate hulk.

Tallinlaste vastustes selgub, et võrreldes tunamullu läbi viidud samasisulise uuringuga on klaaspakendeid avalikesse pakendikonteineritesse sorteerivate elanike hulk jäänud samaks – 29 protsenti – seevastu on kodu juures klaaspakendeid sortivate elanike hulk tõusnud kolme protsendipunkti võrra 45 protsendini ning nende inimeste hulk, kes klaasjäätmeid ei sorteeri, on langenud vastavalt 26 protsendini.

Eesti Pakendiringluse juhi Alder Harkmanni sõnul ilmestab kodu juures sorteerivate inimeste arvu tõus seda, et sorteerimislahenduste võimalikult kättesaadavaks tegemine soodustab ka liigiti kogumist. „Aasta tagasi hakkasime pakkuma Tallinna korteriühistutele soodsalt klaasikonteinereid jäätmemajadesse ning positiivseid tulemusi on näha juba praegu: kodu juures ära antava pandita klaaspakendi hulk kasvab,“ ütles Harkmann.

Harkmanni sõnul on lähitulevikus oluline keskenduda sorteerimisjaamade taristu parendamisele, jõudmaks sorteerimislahenduste pakkumisega nõudlusele järgi. „Tallinnal on väga suur potentsiaal jäätmete liigiti kogumise arendamiseks, kuid hetkel on sorteerimisjaamad kodudest veel kaugel. Tallinnale kui Euroopa rohelisele pealinnale on see selge ning positiivne signaal, et elanikkond on pakendite sorteerimiseks valmis. Usun, et kohaliku omavalitsuse ja erasektori koostöös jõuavad sorteerimisjaamad igale kodule lähemale, võimaldades liigiti kogumist pea igas Tallinna korteriühistus,“ avaldas Harkmann lootust.

Norstat teostas omnibuss-uuringu Eesti Pakendiringluse tellimusel tänavu märtsis 1000 elaniku seas üle Eesti. Uuringu valim on esinduslik vanuse, soo, rahvuse ja regioonide lõikes. Uuringust selgus, et 34% inimesi viib pandita klaaspakendid avalikku pakendipunkti, 44% kodu juures asuvasse konteinerisse ning 22% ei pea vajalikuks klaaspakendeid eraldi sorteerida. 2021. aastal oli klaaspakendi mittesorteerijate hulk kahe protsendi võrra suurem: 24%.

Klaas on kõige jätkusuutlikum pakendimaterjal, mis on ainulaadne, kuna seda saab korduvalt ja pea lõputult taaskasutada ilma, et selle kvaliteet halveneks. See tähendab, et kõik klaaspurgid ja -pakendid, mis kodus eraldi koguda ja klaasikonteinerisse viia, lähevad uute klaastoodete valmistamiseks.

Pildid: 

Sortimisliin: https://drive.google.com/drive/u/0/folders/13Q6iTer2MUTVMemsphcFMWMGXtzB9e9x

Pakendiringluse sortimiskapp ja õuelahendused: https://drive.google.com/drive/folders/17XjAb3iYrdGZ2XMwB_ZyXxhwbPCiW6XE

Konteinerid: https://drive.google.com/drive/u/0/folders/1VLOAGaE5lz-pNOhlcLYRRyzoKwyNkbuQ

 

Eesti Pakendiringlus OÜ on pakendite taaskasutusorganisatsioon, mille eesmärgiks on luua ja hoida töös üleriigiline pakendite kogumisvõrk ning korraldada pakendijäätmete taaskasutamist sellises ulatuses, mis tagab Eesti Pakendiringlusele delegeeritud kohustuste täitmise.

Lisainfo: Alder Harkmann, Eesti Pakendiringlus OÜ juhatuse liige
alder@pakendiringlus.ee, telefon +372 5561 6416

Tagasi