Jäätmepööripäeval arutletakse Eesti võimaluste üle jäätmetekke vähendamisel ning ringmajandusele

Jäätmepööripäeval arutletakse Eesti võimaluste üle jäätmetekke vähendamisel ning ringmajandusele

ERMEL Pressiteade
26. oktoober 2020

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit korraldab traditsioonilise jäätmepäeva sel aastal Jäätmepööripäevana, et tuua fookusesse ringmajanduse teemad. Arutluse all on nii regulatsioonid, taaskasutatavate materjalide turu võimalused nii Eestis kui Euroopa kui ka ettevõtete võimalused vähendada jäätmeteket ning rakendada ringmajanduse põhimõtteid.Arutluse all on nii regulatsioonid, taaskasutatavate materjalide turu võimalused nii Eestis kui Euroopa kui ka ettevõtete võimalused vähendada jäätmeteket ning rakendada ringmajanduse põhimõtteid.

Jäätmepööripäeva avab president Kersti Kaljulaid, päeva juhib Rainer Vakra.

„Nagu näitavad viimased uuringud, näiteks SEI Tallinna läbi viidud Segaolmejäätmete sortimisuuring 2020, ei ole 10 aasta jooksul segaolmejäätmete koostis muutnud – see tähendab, et suur osa jäätmetest kui toorainest materjalina ringlusse ei jõua. Pakendijäätmete osakaal segaolmejäätmete hulgas on hoopis kasvanud – täna moodustavad pakendijäätmed keskmiselt 32% segaolmejäätmetest, aga näiteks 2012. aasta uuringu järgi oli see protsent 29,“ räägiks Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. „Selleks aga, et oleks võimalik materjale ringlusse võtta ja kuskilt ringmajandusega alustada, on äärmiselt oluline koguda jäätmeid liigiti – et materjalid oleksid puhtad ning töödeldavad. Kahjuks aga viskavad Eesti inimesed endiselt olmejäätmetesse toidujäätmeid, pakendeid ja isegi ohtlikke jäätmeid ja see teeb nende jäätmeliikide materjalina ringlussevõtu võimatuks.“

Vaata uuringut: https://www.envir.ee/sites/default/files/sortimisuuringu_lopparuanne.pdf

SEI uuris ka juba liigiti kogutud segapakendijäätmete konteinerite sisu. Konteineritesse mittesobivate jäätmete osakaal oli uuritud segapakendijäätmetes suhteliselt suur – keskmiselt 28%. Pakendijäätmete konteinerisse visatakse nii segaolmejäätmeid kui ka vanapaberit (ajalehed ja ajakirjad). Vähemal määral jõuab konteinerisse ka aknaklaasi ja muid jäätmeid.

Kui vaadata kogutud segapakendit ainult pakendijäätmete lõikes, siis kõige suurema osa moodustas plastpakend (pakendijäätmetest ligikaudu 46%), paber- ja papppakend moodustas ligikaudu 27% ning klaaspakend 21% kogutud pakenditest, metallpakendi osakaal oli ligikaudu 7%.

„Eestis on loodud võimalus pakendijäätmete eraldi kogumiseks, kuid paljudel juhtudel ei ole inimestel võimalust pakendijäätmeid eraldi ära anda kodu lähedal, vaid pakendijäätmekonteinerid on mitme kilomeetri kaugusel avalikus kohas. Liigiti kogumise eeldus on aga mugav ja kodulähedane süsteem – see aitaks tõsta nii liigiti kogujate arvu kui ka materjali kvaliteeti, mis on samuti probleem. Sama uuringu tulemused näitavad, et pakendikonteineritesse mittesobivate jäätmete osakaal oli uuritud segapakendijäätmetes väga suur – 28%. Sealjuures visatakse pakendijäätmete konteinerisse nii segaolmejäätmeid kui ka vanapaberit (ajalehed ja ajakirjad), aga ka aknaklaasi ja muid jäätmeid, sh näiteks toidujäätmeid, mis rikuvad terve konteineri sisu,“ lisas Margit Rüütelmann.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit on seisukohal, et olukorra parandamiseks ja selleks, et inimesed saaksid aru, mida, kuhu konteinerisse tuleb panna ja miks, on oluline kehtestada üle-eestiline ja ühtne korraldatud jäätmeveo süsteem, mille raames tuleb kindlasti eraldi koguda bio- ja segaolmejäätmeid. Kurb on tõsiasi, et 1/3 kohalikest omavalitsustest võimaldab täna oma elanikel anda ära ainult segaolmejäätmeid,“ tõdes Margit Rüütelmann ning lisas, et on rõõm, et Jäätmepööripäev toob kokku riigi, kohalike omavalitsuste, teadusasutuse, ettevõtjate, jäätmekäitlejate, aga ka meedia esindajad, kelle parimaid teadmisi ühendades võiksime küll suuta jäätmete liigiti kogumises ja ringlussevõtus ringmajanduspöörde käivitada.

Tagasi