Miks koguda eraldi klaaspakendeid?

Miks koguda eraldi klaaspakendeid?

Klaasi eraldi kogumine on Eestis pika traditsiooniga – see on tõenäoliselt üks esimesi pakendimaterjale üldse, mida on eraldi kogutud ja kordus- ning taaskasutatud. Klaas on kõige jätkusuutlikum pakendimaterjal, mis on ainulaadne ka selle poolest, et seda saab korduvalt ja lõputult taaskasutada ilma, et selle kvaliteet halveneks.

Klaasi valmistamine algab liivast, mis tähendab, et klaasi tootmiseks ei kasutata toormaterjalina fossiilseid kütuseid. Kokku kogutud kasutatud klaaspakendid sulatatakse ning neid kasutatakse uute toodete tegemisel – oluline on aga siinjuures, et klaasi tootmine kasutatud klaasist kulutab vähem energiat, kui uue tootmine liivast.

Pane klaasikonteinerisse:

  • klaaspudeleid
  • klaaspurke

Ära pane klaasi klaasi kogumise konteinerisse:

  • aknaklaasi ega peegleid
  • kristalli ja opaalklaasi (kosmeetikatoodete pakendid)
  • portselani ega savi
  • plastikut
  • kuumuskindlat klaasi (ahjuvormid, kohvikannud)
  • hõõglampe jmt

 

10 000 tonni klaasi = 5 hektarit metsa

Proovi eelistada tooteid, mis on pakendatud taaskasutatavatesse materjalidesse: näiteks klaas. Sedasi hoiad looduse puhtamana nii pakendiprügist kui ka fossiilsete materjalide tootmisel tekkivatest jäätmetest. Kogu eraldi kokku oma klaaspurgid ja -pudelid ning too need Eesti Pakendiringluse klaasikonteineritesse. Meie suuname klaasi ringlusse ning anname omalt poolt lubaduse metsastada iga kokku kogutud 10 000 tonni klaasi kohta viis hektarit maad. Sedasi aitame kaasa süsiniku sidumisele, mitmekesisuse suurendamisele ning puhtamale loodusele.

Niisiis, ära viska klaaspakendit segaolme- või ka segapakendikonteinerisse, vaid kogu see eraldi ja too klaasikonteinerisse. Vaata konteinerite asukohta siit.

Kuna me teame rohkem pakenditest kui metsast, siis aitavad meil metsa majandada spetsialistid Vestman Metsast.

Mida tähendab hektar metsa?
Me ei istuta lihtsalt puid, vaid kasvatame metsa, ökosüsteemi. Kõik istikud ei lähe alati kasvama ja kõik istikud ei sobi alati samale pinnasele. See tähendab, et ühe hektari metsa kasvamaminekuks istutatakse tavaliselt peaaegu kahekordne kogus puid – olenevalt maapinnast. Meie mõõdame metsa kasvamise edukust umbes viie aasta pärast, kui on tehtud kõik sammud mitmekesise puistu kasvamiseks ja ühel hektaril metsamaal kasvab vähemalt 1000 istutatud puud.

Usume, et 2022 aasta sügiseks oleme kokku kogunud vähemalt 10 000 tonni klaasi ning siis istutame esimesed viis hektarit metsa.

 

Miks mets? 
Mets küll algab puudest, aga ei sünni ainult istikute mahapanemisest. Meie eesmärk on säilitada tänasel tasemel ökosüsteem või seda parandada. Me ei taha istutada lihtsalt puid, vaid luua ökosüsteemi, seda rikastada ning säilitada ja tekitada looduslikku mitmekesisust. Seepärast asume metsastama senist mittemetsamaad.

Mis on mittemetsamaa ning miks seda peaks metsastama?
Mittemetsamaa on valdavalt kunagistest põldudest või niitudest koosnev põllumajanduslik maa, mis on aastakümneid inimese poolt kasutamata ja loodus pole suutnud seda ala ka taasmetsastada. Metsastades sellised alad aitame kaasa looduslikele protsessidele, mis muidu vajaksid väga pikka aega kunagise ökosüsteemi taastamiseks.

Selleks, et kasvaks mitmekesine ning elujõuline puistu, on vaja astuda mitmeid samme: vaid nii on kindel, et tegevustel on ka pikaajaline väärtus. Eesti Pakendiringlus tagab koostöös Vestman Metsaga, et iga tegevus metsas on mõtestatud ning viib mitmekesise puistu tekkimiseni.
Mida me teeme:

  • Etapp 1: maapinna ettevalmistamine istutamiseks
  • Etapp 2: metsataimede istutamine
  • Etapp 3: Taimede hooldamine (ca 5 korda 5 aasta jooksul, et luua taimele looduslik konkurentsieelis)

Kuidas saab istikutest mets?
Istutatavad puud on algselt kuni 30-60 cm pikkused ning vajavad meie hoolt kasvamisel, kuniks suudavad hakkama saada iseseisvalt. See juhtub umbes istutamisjärgsel viiendal aastal, kus istutatud puud on kasvanud vähemalt ühe meetri kõrguseks. Edasi saavad puud looduslikus konkurentsis eelise ning puude aastane kasvukiirus hakkab suurenema. Ala ökoüsteem hakkab nüüd muutuma metsale omapärasemaks ja tekib võimalus ka teistel puuliikidel istutatud puude kõrvale kasvama tulla.

Umbes 15 aastat peale istutamist peavad kohal käima metsamehed, kes teevad kuni 15 meetri kõrguses puistus valgustusraie. Selle käigus harvendatakse kasvavaid puid. Raiutakse välja nõrgad ja halva kvaliteediga puud ning kasvama jäetakse korralikumad tulevikupuud.

Umbes 30 aasta pärast peale istutamist korratakse protsessi, kuid sel korral saadakse juba ka puitu, millest toota inimestele vajalikke tarbeesemeid või energiat. Juba esimese harvendamise käigus tehakse valikuid, kus järgitakse head metsamajandamise tava. Alles jäetakse puistu, kus on nii istutatud puid kui ka looduslikult juurde tulnud teisi liike. Selline mets on parima tervise ning suurima mitmekesisusega, pakub parimaid võimalusi putukatele, lindudele ja loomadele elamiseks. Sellisest metsast saab korjata ravimtaimi, marju ja seeni. Selline mets pakub meie kogukonnale silmailu ja puhkamisvõimalust.