Klaaspakend – miks peaks kõikidest teistest materjalidest eraldi koguma?
Täna on üle Eesti tuhandeid klaaspakendi kogumiskonteinereid nii korterühistute juures kui ka avalikes pakendipunktides. See on supertulemus – nii oleme saanud suunata väga puhast klaasmaterjali otse ringlusesse. Kui veel mõni aasta tagasi juhtus tihti, et klaaspakendikonteineritesse pandi ka valesid jäätmeid ning konteineri sisu oli mõnikord rikutud, siis tänaseks on inimeste teadlikkus oluliselt paranenud ning klaaspakendid on üldiselt väga puhtalt ja hästi liigiti kogutud. Võime öelda, et inimestele meeldib klaasi liigiti kogumine.
MIKS ON MÕISTLIK KOGUDA KLAASI TÄIESTI ERALDI?
Kui klaas on kogutud eriliigiliselt, on selle suunamine ringlusesse imelihtne: veok tühjendab klaasikonteinerid ning viib puhta materjali otse ringlustehasesse – ka Eestis on mitu tehast, kes sellise materjalina ringlusesse võtavad (loe allpool).
Sedasi on klaasiringluse elutsükkel palju väiksema jalajäljega: mitu transpordilüli jääb vahelt olemata, lisaks läheb vähem materjali raisku.
Kui klaas on teiste pakendijäätmetega segamini – segapakendikonteineris, on vaja konteineri sisu enne tehasesse viimist transportida esmalt pakendisortimistehasesse. Pakendite sortimisliinil on klaaspakendi väljavõtmiseks üks võimalus: klaas puruneb, see suunatakse suurde trumlisse ning sõelutakse muudest jäätmetest välja. Nii satub osa klaasist teiste pakendite vahele ning läheb kaotsi. Samuti on sellisel juhul klaasmaterjal oluliselt määrdunum.
MISSUGUSEID KLAASPAKENDEID KLAASIKONTEINERISSE KOGUDA?
Klaaspakenditest sobivad ümbertöötlemiseks ja ringlusse tagasi suunamiseks peamiselt klaaspudelid ja klaaspurgid. Klaasikonteinerisse ei sobi näiteks peeglid, aknaklaas, portselan, kuumakindel klaas ja muud klaasist tooted, mis ei ole pakenditeks mõeldud.
MIS SAAB KLAASPAKENDIST EDASI SIIS, KUI NEED ON KOKKU KOGUTUD?
Peale seda, kui oleme klaaspakendid kokku kogunud, sorteeritakse need ümbertöötlustehastes esmalt värvi järgi ning seejärel peenestatakse klaasipuruks. Puru sulatatakse kõrgel temperatuuril ning saadud materjalist valmistatakse uusi klaaspakendeid – klaaspudeleid ja klaaspurke.
Kasutatud ja kokku kogutud klaaspakenditest saadud toormaterjalist saab valmistada ka teisi tooteid peale klaaspakendi – nii näiteks on klaasil laialdane kasutus komposiitmaterjalina betoonplokkide või kergkillustiku valmistamisel. Kergkillustikkku valmistab samuti Eesti päritolu tehas GreenGravels Järvakandis.
Mõningatel juhtudel suunatakse klaaspakendist saadud ja ümbertöödeldud klaasipuru ekspordina väljaspool Eestis asuvatesse tehastesse, kus ümbertöödeldud klaaspakendist valistatakse uusi klaasist tooteid.
KOGU OMA KLAASPAKENDID KOKKU JA ANNA ENDA PANUS JÄTKUSUUTLIKU TULEVIKU HEAKS
Kui sa ostad poest klaaspakendis tooteid siis, ostad 100% ringlusesse võetavas materjalis pakendetud toodet. Klaaspakend on taaskasutatav ning seeläbi saad anda enda panuse looduse puhtana hoidmisse.
Peale kasutamist kogu oma klaaspakendid kokku ja vii need klaasikogumiskonteinerisse. Meie kaasabil saad need suunata tagasi ringlusse.
Klaasi tootmine algab liiva töötlemisest ning see tähendab, et protsessis kasutatakse fossiilseid kütuseid. Juba kasutatud klaasi suunamine tagasi ringlusse nõuab olulisel vähem energiat kui uue klaasi tootmine. Lisaks vähendab juba ringluses oleva klaasi taaskasutamine uue liiva kaevandamist.
