Pakendiringluse juht: laiskusest ja lohakusest kaotame Eestis pakendeid kogudes igal aastal umbes miljon eurot

Pakendiringluse juht: laiskusest ja lohakusest kaotame Eestis pakendeid kogudes igal aastal umbes miljon eurot

Pressiteade

Avalikud pakendipunktid on mõeldud pakendite tasuta ära andmiseks. Kahjuks on selliste pakendikonteineritega kogumisel seni suur probleem inimeste teadmatus ja pahatahtlikkus: konteinerites on liiga suur valede jäätmete osakaal, nagu näitavad uuringud, siis mõnes piirkonnas isegi kuni 40–60%. Selle tõttu lähevad pakenditega tegelevatel taaskasutusorganisatsioonidel sajad tuhanded eurod tuulde pakendijäätmete järelsortimisele, lisavedudele ja ladestamistasudele.

„Keskmine üle-eestiline muu prügi osakaal pakendikonteinerites on ca 20%, mõnedes piirkondades oluliselt suurem, aga võtame lähtetasemeks keskmise. Seega on Pakendiringluse sorteerimiskulud 20% kõrgemad, kui nad oleksid siis, kui pakendikonteinerid sisaldaksid ainult sinna mõeldud pakendeid. Kui pakendid on sorteeritud, siis see osa, mis läheb Irusse põletamiseks või prügimäele, on ka 20% suurem. Prügila tonni hind on ca 80 eurot tonn. Ka avalike konteinerparkide teenindamise kulu oleks 20% väiksem, kui oleks pakendikonteinerites õiged jäätmed. See tähendab, et konteinerid täituks 20% väiksema kiirusega. Eesti Pakendiringluse puhul tuleb „tuulde“ kulutatud summaks aastas sellise arvutuskäiguga kokku rohkem kui 430 000 eurot,“ selgitas Alder Harkmann.

Lisaks Eesti Pakendiringlusele on Eestis veel kaks ilma pandita pakenditega tegelevat taaskasutusorganisatsiooni, mis tähendab, et summa võib julgelt vähemalt kolmega korrutada. „Võib väita, et Eestis läheb rahaliselt tuulde üle miljoni euro puhtalt seetõttu, et pakendikonteineritesse viiakse ka muid jäätmeid peale pakendite.“ Alder Harkmanni sõnul peaks see raha, mille pakendiorganisatsioonid kulutavad valede jäätmete välja sortimisele, lisavedudele ja muudele kuludele, minema tegelikult liigiti kogumise võimaluste suurendamisse. „Kui lisada juurde materjali hulk, mis jääb ringlusesse võtmata seetõttu, et muud jäätmed on selle ära rikkunud, siis on summa veelgi suurem. Muude jäätmetega risustatud pakendikonteinerid viitavad selgelt kohalike omavalitsuste puudulikule järelevalvele ja jäätmevaldajate korraldatud jäätmeveoga liitmisele,“ lisas Harkmann.

„Viimased uuringutulemused näitavad – näiteks SEI Tallinna sortimisuuring ja ka Keskkonnaagentuuri jäätmete ladestamise ja taaskasutusse võtmise andmed –  et jäätmete liigiti kogumine on Eestis stagnatsioonis – meil ei lähe asjad sisuliselt ei paremaks ega halvemaks, ometi oleme võtnud omale kohustuse täita sihtarve nagu iga teine Euroopa Liidu riik,“ selgitas Harkmann. „Õnneks ma näen, et Keskkonnaministeerium on viimastel aastatel pakendite kogumisele tähelepanu pööranud oluliselt rohkem ja loodetavasti saame kõigi osapoolte koostöös aastal 2021 prügistamisele lõpetada.“

Mis võiks olla lahendus pakendite liigiti kogumise parandamiseks?   

Eesti Pakendiringluse juhi sõnul aitaks sortimist parandada, kui avalike pakendipunktide eest ei vastutaks mitte ainult taaskasutusorganisatsioonid, kellel ei ole võimalusi prügistajaid korrale kutsuda, vaid vastutus peaks jagunema kõigi osapoolte vahel.

„Taaskasutusorganisatsioonid peaksid hoolitsema selle eest, et konteinerid oleksid korralikud ja märgistatud selge ja üheselt arusaadava infoga – seda ka kõik turul tegutsejad teevad. Samuti proovime alati koostöös omavalitsusega leida pakendikonteineritele võimalikult mugava ja risustamist mitte soodustava asukoha. Kui kohalik omavalitsus on võtnud omale rolli korraldada olmeprügi kogumise, siis peaks ka KOV tegema omaltpoolt vajaliku, et elanikel poleks põhjust olmeprügi pakendikonteineritesse tassida. Kui siiski pakendikonteineritesse tassitakse valesid jäätmeid, siis peaks meie hinnangul sellise konteineri tühjendama oma kulu ja kirjadega see omavalitsus,“ lisas Harkmann.

Harkmanni sõnul on selliseid omavalitsusi, kes tunnevad vastutust ja tahavad oma elanikud korralikult liigiti koguma panna, Eestis juba olemas. „Neis omavalitsustes, kus on probleemi mõistetud, tellitakse risustatud pakendikonteinerit tühjendama olmeprügi auto. Meil on ka näiteid, kus omavalitsus on näinud, et kui ta peab juba seitsmendat korda tellima pakendikonteineri tühjendamiseks ise auto, siis on vaja leida teine lahendus: näiteks oleme siis leidnud konteineritele uue asukoha või on omavalitsus paigaldanud kogumiskohta kaamerad,“ lisas Harkmann.

On ka vastupidiseid näiteid, kus KOV ei tunne vastutus oma piirkonna elanike käitumise osas ega aita leida uut kohta pakendikonteineritele, samuti ei luba ka neid teisaldada. „Sellisel juhul oleme sunnitud konteineri tühjendamata jätma, mis tekitab paratamatult lisakulusid kohalikule omavalitsusele, kes peab organiseerima risustatud konteineri tühjendamise,“ lisas Harkmann.

 

Vaata galeriid reostatud pakendikonteineritest: https://www.dropbox.com/sh/8jsbmnv1t4fdjmo/AABLhMMYIiIGSqUGbiFv3o41a?dl=0

Allikas: Eesti Pakendiringlus

 

Kuidas pakendeid koguda: https://www.envir.ee/sites/default/files/jaatmeratas_est.pdf

Leia lähim pakendikonteiner: kuhuviia.ee

 

Eesti Pakendiringlus OÜ on pakendite taaskasutusorganisatsioon, mille eesmärgiks on luua ja hoida töös üleriigiline pakendite kogumisvõrk ning korraldada pakendijäätmete taaskasutamist sellises ulatuses, mis tagab Eesti Pakendiringlusele delegeeritud kohustuste täitmise.

Kontakt:

Alder Harkmann, Eesti Pakendiringlus OÜ juhatuse liige

alder@pakendiringlus.ee, telefon +372 5561 6416

Tagasi