Avaleht

Hiiumaal läbi viidud pilootprojekti tulemused näitavad: kui pakkuda mugavat võimalust tekkekohal jäätmeid liigiti koguda, siis suurem osa inimestest seda ka teeb

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit paigaldas koostöös Hiiumaa vallavalitsuse ja ettevõtetega 2021. aasta suvel 8 Hiiumaa kooli kokku 37 jäätmete sortimisjaama. Pilootprojekti eestvedajad koostöös jäätmeettevõtetega tegid projektist ja Hiiumaa jäätmevoogudest kokkuvõtteid ja järeldusi. Tulemused on selged: kui inimestele võimaldada lihtsat ja mugavat jäätmete liigiti kogumise teenust, siis on võimalik liigiti kogutud jäätmete hulka suurendada ning sellega ka neid rohkem materjalina ringlusse suunata.

Lasteraamat teeb selgeks puust ja punaselt: miks jäätmeid liigiti koguda

10-aastased Ellen ja Eik on suured leiutajad ja teadushuvilised. Kui nende klass ehitas roboteid, siis meisterdasid nemad valmis SodiBoti, kes aitab tuba koristada ja sorteerib isegi prügi õigesti ära. Käes on aeg robotit teistele esitleda. Kui lapsed kooli jõuavad, siis selgub aga, et SodiBoti asemel on kotis on hoopis midagi muud. Nüüd peavad Ellen ja Eik kehastuma detektiivideks ja SodiBoti ära päästma. Algab seiklus, mis viib kõigepealt naabritädi, edasi pakendite konteineri, jäätmeauto ja jäätmejaama juurde. Muu hulgas saab lugeja teada, mis on taaskasutus ja pakendiringlus, mida teha kodus tekkivate jäätmetega ja mis saab kõigist õunasüdametest, mahlapakkidest ja vanadest riietest.

Aruandevormi muudatus - ökomodulatsioon

Ökomodulatsiooni rakendamise eesmärk on muuta pakendid keskkonnasõbralikumaks ning paremini ringlusse võetavaks. Selleks on taaskasutusorganisatsioonid ette valmistanud pakendite turule laskmise aruandluse täiendamise vastavalt pakendi keskkonnasõbralikkusele.

ERMEL: pakendijäätmete probleemi lahendus algab paremast disainist, paremast sortimisest ning parematest ringlussevõtulahendustest

Pakendite ringlusse võtmise eelduseks on pakendite võimalikult eriliigiliselt kogumine. Kindlasti tuleb liigiti koguda biojäätmed ning pakendijäätmed, mida omakorda võiks sortida vähemalt kolmeks: paber- ja papp-pakendid, klaaspakendid ja siis ülejäänu nn segapakendiks.

340 000 euro eest toodi avalikku kasutusse 500 uut pakendikonteinerit

Et sortimisharjumused juurduks, on vaja luua paremaid võimalusi kogutud jäätmete üleandmiseks: Eesti Pakendiringlus lisas 2021. aasta jooksul avalikku võrgustikku üle Eesti kokku enam kui 500 uut pakendikonteinerit. Kokku on ettevõttel Eestis üle 3000 avaliku konteineri. Uutesse konteineritesse panustati 340 000 eurot, lisaks vanemate konteinerite korrastamisse ca 35 000 eurot.

Muljetavaldav valmisolek: 74% inimesi on valmis klaasi eraldi sorteerima

Uuringufirma Norstat viis Eesti Pakendiringlus OÜ tellimusel läbi küsitluse, milles uuriti Eesti inimeste valmidust sortida muudest pakendijäätmetest eraldi klaaspakendeid ehk pandimärgita pudeleid ja purke. Koguni 74% vastanutest, kes täna klaaspakendeid eraldi ei kogu, on valmis seda tegema, kui neid saaks ära anda eraldi konteinerisse kodu juures.