Ringmajandusettevõtete Liit: Eesti peaks majandust taastades investeerima rohelepet ja ringmajanduse põhimõtteid järgides
Uue koroonaviiruse järgse majanduse ülesehitamine peaks lähtuma kestlikumatest valikutest, et hoida ja väärtustada paremini ressursse ning tagada kestlik sotsiaalmajanduslik areng.
Ringmajandusettevõtete Liidu seisukoht on, et praegu investeerides peab investeerima teadlikult ringmajanduse tegevuskava ja Euroopa roheleppe põhimõtteid järgides. Ringmajandusettevõtete Liit kutsub üles arutlema teemadel, kuidas integreerida Euroopa Liidu roheleppe ning uue ringmajandustegevuskava põhimõtted majanduse taastamisse.
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu juhatuse esimehe Kalle Kikase sõnul peaksime praegu investeerides ja eriti riik raha ettevõtlusesse panustades, silmas pidama nii Euroopa roheleppe kui ringmajanduse tegevuskava põhimõtteid. „Ringmajandus, keskkonnahoid ei ole ajutised kampaaniad või nähtused, mille saab viirushirmus eemale lükata. Praegu, kui hakkame majandusi taas üles ehitama, riigid teevad ühekordseid suuri või ka pikaajalisi plaane, kuidas majandust taaselustada, on ideaalne võimalus õppida varasemast ja tulevikule mõeldes investeerida rohe- ja ringmajandusse,“ sõnas Kalle Kikas.
„Korduskasutus, materjalide uuesti kasutusele võtmine annab hea võimaluse nii rahaliseks säästuks kui keskkonnahoiuks. Seepärast kutsume üles Eesti poliitikuid arutlema Euroopa Liidu roheleppe, ringmajanduse tegevuskava, aga ka ELi keskkonnaministrite pöördumise üle. Nimelt palusid Euroopa Liidu 13 riigi keskkonnaministrit, et kui riigid hakkavad majandust taas turgutama, tuleb sealjuures lähtuda Euroopa roheleppest,“ rääkis Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.
On ilmne seos kliima, bioloogilise mitmekesisuse kahanemise, keskkonnahoiu ja ressursside raiskamise vahel. „Me teeme väga lühinägelikke otsuseid, kui lähtume lähiperioodi kasust ega kasuta praegu ära võimalust ühiskonnas oodatud suuremate muudatuste elluviimiseks. Seepärast kutsuvad ringmajandusliitu kuuluvad ettevõtted riiki ja ettevõtjaid üles arutlema võimaluse üle, kuidas teha praeguses olukorras tarku investeeringuid ning suunata raha just uudsetesse tehnoloogilistesse arendustesse,“ lisas Margit Rüütelmann.
Euroopa Komisjoni märtsis vastu võetud uue ringmajanduse tegevuskava alguses tuletatakse meelde: kui jätkame sealt, kus pooleli jäime ja samamoodi ekstensiivse arengumudeli raames, panustades ainult fossiilkütustele ja taastumatutele loodusvaradele, siis tarbiks 2050. aastaks maailm ressursse nii, nagu oleks meie käsutuses kolm planeeti. „Kuid meie kasutada ei ole kolme planeeti. Praegu on võimalus muuta üldisi käitumismustreid, sest riigid kaaluvad uusi investeeringuid, otsitakse kohti majanduse elavdamiseks, ka Euroopa Liit asub majandusse investeerima. See tähendab, et just praegu peaksime järk-järgult elavdama ringmajandust ja investeerima innovaatilistesse arendustesse ja tehnoloogiatesse, mis omakorda vähendab toodete ökoloogilist jalajälge elukaare jooksul ning pikendab oluliselt juba ringluses olevate materjalide kasutamisperioodi,“ täpsustas Margit Rüütelmann.
„Eesti Ringmajandusettevõtete liit on korduvalt rõhutanud, et ringmajandus algab juba tooteid ja näiteks nende pakendeid disainides. Mida keerulisem ja rohkematest materjalidest pakend koosneb, seda raskem või kohati lausa võimatu on neid materjale hiljem ringlusse võtta. Arvestades asjaolu, et kriisiga seoses on maailm muutumas ning seetõttu tuleb arvatavasti korraldada ümber ka üksjagu tootmist, oleks meie arvates eriti oluline neile aspektidele tähelepanu pöörata. Riiklike toetuste jagamisel võiks üheks kriteeriumiks olla ka see, mil määral tooted ja nende pakendid arvestavad hilisemat ringlussevõtu võimalust,“ selgitas Margit Rüütelmann.
Ringmajanduse tegevuskava järgi plaanib Euroopa Liit näiteks hakata rohkem reguleerima eri tootmisvaldkondi, et suureneks ringlussevõetud materjalide sisaldus toodetes või et üldse soodustada ümbertöötlemisvõimalusi ja kvaliteetset materjalide ringlussevõttu võimaldavaid tehnoloogiaid. Vaata täpsemalt: Uus ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa saavutamiseks.
Tagasi
