Klaaspakendi teekond tagasi ringlusse

Klaaspakendi ringlus Eestis on mitmeetapiline ja läbimõeldud protsess, mille eesmärk on vähendada jäätmeid, hoida loodusressursse ning toetada keskkonnasäästlikku tootmist. Keskkonnasaade Jälg võtab vaatajad kaasa ägedatesse Eestimaa ettevõtetesse, mis on seotud klaaspakendi tootmise või kasutamisega. Igal aastal liigub Järvakandi klaasitootmise ettevõttest O-I Estonia AS legendaarsesse Liviko AS joogitehasesse miljoneid pudeleid ning Salvesti AS purgilattu sadu tuhandeid klaaspurke. Kuidas ringlussevõetava klaaspakendi hulka veelgi suurendada, teavad  selgitada nii Tallinna vanalinna restoranid kui klaasjäätmete ümberöötlemisega seotud ettevõtted.

Ringlus algab tarbijatest, kelle roll on kogu süsteemi toimimises keskse tähtsusega. Kasutatud klaaspudelid ja -purgid viiakse kas avalikesse klaasikonteineritesse või müügikohtadesse, kus need kogutakse kokku ja suunatakse edasi sorteerimisjaamadesse. Just korrektne kogumine on esimene ja üks olulisemaid samme, sest valesti sorteeritud või määrdunud pakend võib kogu ringlusprotsessi keerukamaks muuta.

Klaaspakendid konteineris (kuvatõmmis saatest Jälg)

Sorteerimisel algab klaasi töötlemise esimene etapp, mille käigus eraldatakse klaas nii värvi kui ka materjali järgi. See on vajalik, kuna erinevat tüüpi klaasil on erinevad omadused ning nende segunemine võib halvendada ümbertöödeldud materjali kvaliteeti. Kaasaegsed sorteerimisliinid kasutavad nii mehaanilisi kui ka optilisi lahendusi, mis võimaldavad eraldada näiteks läbipaistva, rohelise ja pruuni klaasi ning eemaldada võõrkehad, nagu metallkorgid, plastdetailid ja muud sobimatud materjalid. Mida puhtam on sorteeritud klaas, seda tõhusam ja kvaliteetsem on edasine töötlemine.

Pärast sorteerimist purustatakse klaas väikesteks tükkideks, mida nimetatakse klaasikillustikuks. See materjal puhastatakse täiendavalt, et eemaldada ka kõige väiksemad mittesobivad osised. Põhjalik puhastus ja kontroll on oluline, kuna isegi väikesed saasteained võivad uute klaastoodete valmistamisel põhjustada defekte. Seejärel on klaasikillustik valmis kasutamiseks uue tooraine rollis.

Järgmises etapis sulatatakse purustatud klaas kõrgel temperatuuril ning vormitakse ümber uueks klaaspakendiks või muude klaastoodete tooraineks. Seda tehakse kas tootmistehastes, kus valmistatakse uusi pudeleid ja purke või näiteks ehitusmaterjali. Ringlussevõetud klaasi kasutamine on energiatõhusam kui klaasi tootmine täiesti uutest toorainetest, sest klaasikillustik sulab madalamal temperatuuril. See aitab vähendada energiakulu ning süsihappegaasi heidet, muutes kogu protsessi keskkonnasõbralikumaks.

Uued klaaspudelid (kuvatõmmis saatest Jälg)

Klaaspakendi ringlus põhineb tihedal koostööl ettevõtete, logistikaettevõtete, kohalike omavalitsuste ja tarbijate vahel. Sujuv logistika tagab, et kogutud klaas jõuab õigeaegselt sorteerimis- ja töötlemisjaamadesse, samal ajal kui teavitustegevus aitab tõsta inimeste teadlikkust korrektse sorteerimise olulisusest. Ringluse edukus sõltub sellest, kui hästi mõistetakse iga osapoole vastutust ja rolli.

Kokkuvõttes on klaaspakendi ringlus Eestis toimiv ja jätkusuutlik süsteem, mis võimaldab kasutada sama materjali korduvalt ilma kvaliteeti kaotamata. See aitab vähendada jäätmete hulka, säästa loodusressursse ning toetada vastutustundlikku tarbimist ja tootmist, olles oluline osa laiemast keskkonnahoidlikust mõtteviisist.

Vaata keskkonnasaadet Jälg SIIT.

Vaata ka: Klaaspakend – miks peaks kõikidest teistest materjalidest eraldi koguma?

Tagasi