Miks koguvad hiidlased jäätmeid paremini kui saarlased?
“Saaremaa on läbi ajaloo olnud paik, kus asju on tehtud omamoodi – targalt, säästlikult ja kohalikku olustikku arvestades. Meri ja eraldatus on õpetanud saarlasi kasutama seda, mis käepärast, ning mitte midagi niisama raisku laskma. Seda kummalisem oli vaadata statistikat: hiidlased koguvad klaaspakendeid rohkem ja paremini. Mitte seepärast, et nad oleksid keskkonnateadlikumad, vaid seepärast, et süsteem toetab õige käitumise valikut,” kirjutab Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.
Hiiumaal on klaasi kogumine paremini korraldatud ning ajalooliselt on seal olnud valla toel rajatud jäätmemajad ja kogumispunktid külakeskustes. Need ei ole ainult jäätmejaamad, vaid kogukondlikud jäätmepunktid, kus muu hulgas on olemas ka klaasikonteinerid.
Saaremaal sellist võrgustikku ei ole. Klaasikogumine on jäänud justkui vaeslapse ossa – olemas on kohtkogumine pakendikotiga, kuid klaasil pole seal oma kohta.
Kuhu panevad saarlased täna oma klaaspudelid ja -purgid?
Tõde on ebamugav: Saaremaal on klaaspakendite eraldi kogumise võimalusi vähe ja paljudel juhtudel jõuab klaaspakend lihtsalt segaolmejäätmete hulka. Mitte pahatahtlikkusest, vaid seetõttu, et valikut ei ole. Kui kodu lähedal pole klaasikonteinerit ja pakendikott klaasi ei hõlma, siis tehaksegi seda, mis on kõige lihtsam. Aga lihtne ei ole alati mõistlik.
Peagi jõustuva jäätmereformiga muutub klaaspakendite eraldi kogumine kortermajadele kohustuslikuks. See tähendab, et ühistud, kellel klaasikonteinerit veel ei ole, peavad selle niikuinii lähiajal tellima. Varakult tegutsedes on üleminek rahulik ja läbimõeldud: saab valida sobiva konteineri, paika panna tühjendussageduse ning teavitada elanikke selgete ja lihtsate juhistega. Viimasele hetkele jättes võib tekkida olukord, kus konteinereid napib ja otsuseid tuleb teha kiirustades.
Lisaks võiksid endale klaasikonteineri tellida ka kõik need eramajade omanikud, kes ausalt endale tunnistada julgevad: jah, ma tekitan pandimärgita alkoholipudeleid, ostan vahel purgisuppe ja muid klaaspakendis hoidiseid. Igal juhul tekib enamikus majapidamistes klaaspakendeid – tõenäoliselt ei vaja klaasikonteinerit vaid need, kel plaanis kogu suve ise hoidiseid valmistada.
Klaas on üks väheseid materjale, mida saab lõputult ringlusse võtta ilma kvaliteeti kaotamata. Õigesti kogutud klaaspudel ei ole prügi, vaid tooraine – sellest saab teha uue pudeli, purgi või ehitusmaterjali. Valesti kogutud klaas tähendab aga rohkem segaolmejäätmeid, suuremaid kulutusi olmekonteineri tühjendamisele ja raisatud ressurssi.
Küsimus ei ole tahtes, vaid võimalustes
Sageli arvatakse, et sorteerimine on inimeste hoiakute küsimus. Tegelikult on see ennekõike taristu küsimus. Kui konteiner on olemas, seda ka kasutatakse. Kui ei ole, ei saa ka imestada, et klaas rändab valesse konteinerisse.
Saaremaal võiks klaasikogumise kasvatamine alata lihtsatest sammudest:
rohkem avalikke klaasikonteinereid – tiheasustusega piirkondades vähemasti; kohtkogumise laiendamine ka klaasile; väiksemates asulates kogumispunktid, mis on loogilises ja ligipääsetavas kohas.
Need ei ole utoopilised ideed, vaid lahendused, mis toimivad juba täna mujal Eestis.
Vaata ka:
Klaaspakendi teekond tagasi ringlusse
Klaaspakend – miks peaks kõikidest teistest materjalidest eraldi koguma?
Tagasi
