Mida võiksid teada plastpakenditest

Mida võiksid teada plastpakenditest

Kuigi tagasi on tulemas ajad, kus saame leiba osta lahtiselt või paberisse mähituna, riisi oma kotikesse ning isegi valmistoitu oma karpi, on täna peaaegu võimatu elada ostmata tooteid, mis on pakendatud plastikusse. 

Plast on üldiselt heade omadustega ja suhteliselt soodsa hinna tõttu palju kasutatud materjal. Pole aga kellelegi üllatuseks, et selle tootmine ja ka vale käitlemine saastavad ning reostavad keskkonda. 

Plastikuid on aga väga erinevaid: need koosnevad erinevatest keemilistest ühenditest ning on väga erinevate omadustega. Mõni peab vastu kuumutamisele, mõni külmale, mõni ei sobi toidu pakendamiseks, mõni sobib kasutamiseks riietes, mõni meditsiinitarvikutes. 

Kui võimalik, vali toode, mis ei ole üldse pakendatud, mida saad osta oma pakendisse või mis on pakendatud näiteks klaas- või metallpakendisse – neid on lihtsam ümber töödelda. Kui see aga võimalik ei ole, siis on hea, kui oled teadlik eri plastidest ja oskad vältida eriti selliseid plastikuid, mis võivad olla tervisele ohtlikud või mida on keeruline ümber töödelda. 

Kõikidel plasttoodetel peaks olema peal märgistus, kolmnurga sees olev number, mis on tavaliselt pakendi all. Numbrid on ühest kuni seitsmeni ning näitavad, missuguseid kemikaale on kasutatud konkreetse pakendi tootmiseks. Eesti teadlane Randel Kreitzberg on teinud lihtsa valgusfoori stiilis juhendi, mida konkreetse tähisega plastikud sisaldavad ning missuguseid plastikuid vältida, selle leiad siit.

Kui soovid, et kõik pakendid, mida eraldi sorteerid, on Sul võimalik tellida korteriühistule 100% ringlusse pakendikonteiner. See on võimalus koguda liigiti just neid pakendeid, millest on võimalik ringlusse võtta 100%. Konteinerisse sobivad klaas- ja metallpakend, joogikartong, papist pakendid ning eri plastpakendid, millel ringlussevõtukoodid 1-5. 

Mida kokku kogutud plastikpakenditest teha saab, loe siit. 

Kõige olulisem on, et plastpakend ei satuks keskkonda, sest uuringutega on leitud, et selleks, et näiteks üks plastpudel lagunema hakkaks, võib kuluda 700 aastat, täieliku lagunemiseni aga isegi 1000 aastat. Seetõttu on väga oluline, et koguksid enda tekitatud pakendid kokku, sordiksid muust olmejäätmest eraldi ning viiksid segapakendikonteinerisse. Nii on kõige suurem tõenäosus, et see plast, mis on ümbertöödeldav, sinna ka jõuab. 

Plastide kohta on palju ka eestikeelset kasulikku lugemist, siinkohal paar artiklit, mida soovitame: 

  1. Fakte plastidest keskkonnaaspektidest lähtuvalt leiab Keskkonnaministeeriumi koostatud materjalist
  2. Balti Keskkonnafoorumi käsiraamat õpetajatele “Mõtle, mida tarbid”, sisaldab ka muud harivat ja kasulikku infot lisaks plastidele. 
Tagasi