Teadmatus pakendiseadusest toob ettevõtjatele suure lisakulu
Pakendiaruandlus tuleb ettevõtjatele üllatusena
Pakendiseadus näeb ette, et maale toodud ja Eestis pakendatud ning siin müüdud toodete ümber olev pakend tuleb ettevõtjatel kokku koguda ja taaskasutada. Valdavalt seda ettevõtjad ei tee ning seetõttu tuleb tasuda riigile pakendiaktsiisi. Pakendiaktsiisi eesmärk on olla n-ö ennetav maks, et vältida keskkonna saastamist. See peaks motiveerima pakendiettevõtjat turule lastud pakendeid ringlusse suunama.
Eesti Maksu- ja Tolliamet tuletab oma kodulehel küll ettevõtetele regulaarselt meelde, et „pakendiettevõtjatel tuleb Eestis müüdud, vahetatud, tasuta võõrandatud või omatarbeks kasutusse võetud kauba pakendi kohta esitada aktsiisideklaratsioon ning tasuda pakendiaktsiis“. Kuid ikkagi on Eestis igal aastal mitusada ettevõtet, kellele tuleb selline pakendiseaduse säte üllatusena.
Valdavalt ettevõtted ise pakendeid kokku koguda ning taaskasutusse suunata ei suuda ning seda teevad nende lepingulised partnerid – näiteks Eesti Pakendiringlus. Nagu ütleb EMTA koduleht: „Pakendiaktsiis on üks keskkonnakaitse meede, mille eesmärk on ettevõtjad, kes oma pakendijäätmete taaskasutamisega ei tegele, suunata organiseeritud jäätmekäitluse juurde ja taaskasutusorganisatsioonidega liituma.“
Pakendiettevõtjaid ühendavad organisatsioonid täidavad kohustuse ettevõtete eest: korraldavad pakendite kogumise ja taaskasutusse suunamise liikmetele. Probleem on selles, et alustavad ettevõtted saavad tihti nõudest ja võimalusest anda oma kohustus üle spetsialistidele teada üldiselt ebameeldiva üllatusena EMTA-lt koos aktsiisinõudega.
Ka meie poole pöördub palju ettevõtjaid pärast seda, kui EMTA on küsinud neilt pakendikoguseid eelmise aasta kohta. Kui ettevõte ei ole taaskasutusorganisatsiooniga lepingut sõlminud, jäävad seaduse järgi Eesti turule lastud pakendid kogumata ja taaskasutamata ning pakendiettevõtja peab tasuma aktsiisi. Näide: ettevõte toob Eestis turule ühe tonni plastpakendit – selle pealt on aktsiisimäär 2500 €/t. Pakendiringlusega liitudes oleks aga ühe tonni tariif 115 €/t.
Kes on pakendiettevõtja?
Pakendiettevõtja on isik, kes pakendab kaupa ja müüb selle Eesti turul, kes impordib Eestisse pakendatud kaupa ning kes müüb (sh vahendab) pakendatud kaupa Eestis. Allikas: Keskkonnaministeerium https://envir.ee/pakendiettevotjale
2 soovitust alustavale pakendiettevõtjale
– Lisaks korras raamatupidamisele on tähtis ka pakendiarvestus: hoia pakendiarvestusel ja- kogustel regulaarselt silm peal, et vältida ebameeldivaid üllatusi.
– Sõlmi leping taaskasutusorganisatsiooniga – see on odavam kui Maksu- ja Tolliametile pakendiaktsiisi maksmine.
Sorteeri pakendeid targalt
Eesti Pakendiringluse tegevusmudel põhineb ringmajandusel.
Me tegeleme pakendijäätmete liigiti kogumise soodustamise ja korraldamisega ning suuname kokku kogutud pakendijäätmed taaskasutusse.
Meie e-pood on loodud selleks, et panustada samuti ringmajandusse:
siit leiad kõikvõimalikke tooteid, mis loovad võimalused ringmajanduse toimimiseks või on juba loodud ringmajanduse põhimõtteid järgides.
Sulle võivad huvi pakkuda ka need pakendiringlusega
seotud artiklid
- Tutvustame veel üht meie ettevõtte silmapaistvat ja säravat kolleegi – Marilind Reemanni
- Sorteerimise vajadust ja teadlikkust tuleb tõsta juba lasteaias ja koolis!
- Hakka valmistuma prügivabadeks jõuludeks: kuidas kinkide pakkimisel vältida lisaprügi tekitamist
- Põhja-Eesti Regionaalhaigla võttis kasutusele prügi ja jäätmete sorteerimiskapid
Tagasi
