Pakendiaruandes tuleb deklareerida esmakordselt Eesti turul kättesaadavaks tehtud või turule jäetud pakendimass tonnides (pakendatud kauba, tooraine või omatarbeks kauba sissevedu, pakkematerjali ost ja toodete pakendamine).
Eksporti mineva pakendi kogust deklareerima ei pea, küll aga peab pidama ettevõttesisest arvestust.

Pakendiliikide kaupa tuleb eristada müügipakendit (n-ö pakend, mis on vahetult kauba ümber/jõuab lõpptarbijani) ning veo- ja rühmapakendit (pakend, mida kasutatakse kauba kaitsmiseks, rühmitamiseks ja transportimiseks).

Arvestuse pidamiseks on soovitav esmalt kaardistada, kuidas ja kuskohast pakendid ettevõttesse jõuavad ning kuidas ja millal need Eesti turule saadetakse. Kõige lihtsam on arvestust n-ö sisse ostmise järgi – kui pakendatud kaup või pakendamismaterjal on ostetud, see kohe ka perioodi araundesse arvestada. Teine variant on lugeda pakendid Eesti turule lastuks, kui pakendatud kaup nt laost välja müüakse. Küll aga eeldab viimane variant täpsemat arvepidamist ning laosüsteeme.

Andmeid pakendatud kauba pakendi ning ka pakkematerjali kaalude kohta võib küsida otse tarnijatelt. Viimastel aastatel on üha enam pakendite taaskasutamine teemaks olnud ning tarnijatel on üldiselt selline info olemas. Teine variant on läbi viia ettevõtte juures kohapeal kontrollkaalumine. Soovitame kindlasti koostada ka kontrollkaalumise akt, mis oleks edaspidise pakendimassiarvestuse aluseks. Kõikida kaupade pakendeid ei pea eraldi üle kaaluma, sest sarnaseid kaupu võib grupeerida.

Pakendiettevõtjal on võimalik esitada aruanne kas kalendrikuu, kvartali, poolaasta või aasta kohta.

Üldiselt sõltub aruandlusperioodi valik ettevõtte suurusest: suurettevõtted esitavad aruandeid kord kuus, keskmise suurusega ettevõtted kord kvartalis või poolaastas ning väikeettevõtted kord poolaastas või aastas.

Aruandlusperioodi pikkus lepitakse kokku pakendiettevõtja ja Eesti Pakendiringlus vahelises lepingus.

Aruandeid saab esitada ka meie veebikeskkonnas, selleks saadame paroolid peale lepingu sõlmimist.