Uudised

Kutse infopäevale: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Kliimaministeeriumiga infopäeva "Keskkonnaväited korda", kus tutvustatakse ettevõtjatele Euroopa Liidu tarbijate rohevõimestamise direktiivi ülevõtmisega kaasnevaid muudatusi. Infopäeval saab ülevaate sellest, kuidas muutuvad keskkonnaga seotud väidete ja märgiste kasutamise reeglid ning mida ettevõtjad peavad teadma enne uute nõuete rakendumist 2026. aasta sügisel. Infopäev toimub 12. mail 2026 kell 10.00-13.00 veebis.
Registreeru ja osale kindlasti!

Pakenditurul tegutsevad kaks nime poolest sarnast ettevõtet on aastaid pidanud vastama küsimusele, kas nad on üks ja seesama. Nii otsustasid Pakendikeskus ja Eesti Pakendiringlus teha midagi, mida turunduses just iga päev ei näe – teha koos valmis ühine reklaam, et segadus lõpuks lõpetada. Vaata videot!

Saaremaa on läbi ajaloo olnud paik, kus asju on tehtud omamoodi – targalt, säästlikult ja kohalikku olustikku arvestades. Meri ja eraldatus on õpetanud saarlasi kasutama seda, mis käepärast, ning mitte midagi niisama raisku laskma. Seda kummalisem oli vaadata statistikat: hiidlased koguvad klaaspakendeid rohkem ja paremini. Mitte seepärast, et nad oleksid keskkonnateadlikumad, vaid seepärast, et süsteem toetab õige käitumise valikut.

Energiajulgeolekust ja -tõhususest rääkides mõeldakse enamasti elektritootmist või kütuseid. Vähem räägitakse sellest, kui suur roll on materjaliringlusel energia säästmisel ja tööstusele tooraine kindlustamisel.

Eesti Pakendiringlus on ka varasemalt tutvustanud ja jaganud juhiseid pakendite sorteerimiseks läbi huumori, sel korral tuuakse koostöös Tabasco loovagentuuriga eetrisse armastatud humoristid Märt Avandi ja Ott Sepp.

Eesti Pakendiringlus jätkab oma kolme aasta tagust algatust, mille eesmärgiks on iga 10 000 tonni klaaspakendi kohta istutada 5 hektarit metsa. Tänavu kevadel rajatakse viies puistu, mille tulemusena kasvab Eesti Pakendiringluse metsa pindala kokku 20 hektarini. Koostöös Vestman Metsaga on rajatud metsaala Kose vallas Leistus, Viljandimaal Tinnikurus, Anija vallas Arava külas ning 2025. aastal lisandub uus istutusala Perila-Jäneda tee äärde Uualasse.

Eesti Pakendiringlus käivitas kolm aastat tagasi kampaania, millega lubati igal aastal 10 000 tonni kokku kogutud klaaspakendi kohta istutada 5 hektarit metsa, tänavu rajati kolmas puistu. Kokku on klaaspakendi usinad kogujad aidanud metsa rajada Eesti eri paikades juba 15 hektarit, Pakendiringluse partneriks metsa rajamisel ja hooldamisel on Vestman Mets.

Valminud on tasuta kättesaadav taaskasutuse teemaline tegevusraamat ja õppematerjal õpetajatele, kasutamiseks soovituslikult 6-12 aastaste lastega. Õppematerjali “Ellen, Eik ja taaskasutus. Kõige ägedam prügisorteerimise tegevusraamat” koostasid Anna Lutter ja Katrin Kalvik, illustreeris Eerik Kändler. Teostus Menu Meedia ja väljaandja Eesti Pakendiringlus. Vaata kogu tegevusraamatut lähemalt!

Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldab  2. Pakendikonverentsi „Jätkusuutlik pakendamine“. Teist korda toimuval pakendikonverentsil jagatakse teadmisi regulatsioonidest, uuematest pakendi trendidest ning pakendi disaini ning tarbijate eelistuste teemadel. Osa võtma on oodatud kõik huvitatud isikud.

Tutvu programmiga ja registreeru pakendikonverentsile!

Pakendite kogumise ja nende materjalina ringlusesse suunamisega tegelev Eesti Pakendiringlus OÜ on valmis Viimsi korteriühistutele pakkuma tasuta pakendite kokku kogumise teenust, mis sisaldab sobivas suuruses konteinereid jäätmemajja ning tühjendust vastavalt kokkuleppele.

Eestis pakendatud ning siin müüdud toodete ümber olev pakend tuleb ettevõtjatel kokku koguda ja taaskasutada.Igal aastal on Eestis sadu ettevõtteid, kellele tuleb pakendiaktsiis ja pakendiettevõtteks olemine üllatusena. Vaata järele, kuidas saab kulukat üllatust vältida.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu (ERMEL) eestvedamisel plaanitakse projektiga "Sortimisjaamad Saaremaa koolidele" paigaldada kõikidesse Saaremaa ja Muhumaa koolidesse sortimisjaamad.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit paigaldas koostöös Hiiumaa vallavalitsuse ja ettevõtetega 2021. aasta suvel 8 Hiiumaa kooli kokku 37 jäätmete sortimisjaama. Pilootprojekti eestvedajad koostöös jäätmeettevõtetega tegid projektist ja Hiiumaa jäätmevoogudest kokkuvõtteid ja järeldusi. Tulemused on selged: kui inimestele võimaldada lihtsat ja mugavat jäätmete liigiti kogumise teenust, siis on võimalik liigiti kogutud jäätmete hulka suurendada ning sellega ka neid rohkem materjalina ringlusse suunata.

10-aastased Ellen ja Eik on suured leiutajad ja teadushuvilised. Kui nende klass ehitas roboteid, siis meisterdasid nemad valmis SodiBoti, kes aitab tuba koristada ja sorteerib isegi prügi õigesti ära. Käes on aeg robotit teistele esitleda. Kui lapsed kooli jõuavad, siis selgub aga, et SodiBoti asemel on kotis on hoopis midagi muud. Nüüd peavad Ellen ja Eik kehastuma detektiivideks ja SodiBoti ära päästma. Algab seiklus, mis viib kõigepealt naabritädi, edasi pakendite konteineri, jäätmeauto ja jäätmejaama juurde. Muu hulgas saab lugeja teada, mis on taaskasutus ja pakendiringlus, mida teha kodus tekkivate jäätmetega ja mis saab kõigist õunasüdametest, mahlapakkidest ja vanadest riietest.

Ökomodulatsiooni rakendamise eesmärk on muuta pakendid keskkonnasõbralikumaks ning paremini ringlusse võetavaks. Selleks on taaskasutusorganisatsioonid ette valmistanud pakendite turule laskmise aruandluse täiendamise vastavalt pakendi keskkonnasõbralikkusele.

Pakendite ringlusse võtmise eelduseks on pakendite võimalikult eriliigiliselt kogumine. Kindlasti tuleb liigiti koguda biojäätmed ning pakendijäätmed, mida omakorda võiks sortida vähemalt kolmeks: paber- ja papp-pakendid, klaaspakendid ja siis ülejäänu nn segapakendiks.

Et sortimisharjumused juurduks, on vaja luua paremaid võimalusi kogutud jäätmete üleandmiseks: Eesti Pakendiringlus lisas 2021. aasta jooksul avalikku võrgustikku üle Eesti kokku enam kui 500 uut pakendikonteinerit. Kokku on ettevõttel Eestis üle 3000 avaliku konteineri. Uutesse konteineritesse panustati 340 000 eurot, lisaks vanemate konteinerite korrastamisse ca 35 000 eurot.

Uuringufirma Norstat viis Eesti Pakendiringlus OÜ tellimusel läbi küsitluse, milles uuriti Eesti inimeste valmidust sortida muudest pakendijäätmetest eraldi klaaspakendeid ehk pandimärgita pudeleid ja purke. Koguni 74% vastanutest, kes täna klaaspakendeid eraldi ei kogu, on valmis seda tegema, kui neid saaks ära anda eraldi konteinerisse kodu juures.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu sõnul vajab pakendivaldkond korrastamist ning selle eeldus on kõikide osapoolte soov koostööd teha ja senisest suuremalt panustada.

Eesti Pakendiringlus lisab Tallinnasse olemasolevatele pakendikonteineritele lisaks suve jooksul kokku ligi 200 uut eri suuruses pakendikonteinerit. Nende seas 110 paber- ja papp-pakendi mahutit, 35 klaasimahutit ning 55 segapakendimahutit, kuhu võib panna plast-, metall- ja joogikartongist pakendeid.

Klaas on kõige jätkusuutlikum pakendimaterjal, mis on ainulaadne, kuna seda saab korduvalt ja pea lõputult taaskasutada ilma, et selle kvaliteet halveneks. See tähendab, et kõik klaaspurgid ja -pakendid, mis kodus eraldi koguda ja klaasikonteinerisse viia, lähevad uute klaastoodete valmistamiseks. Eesti Pakendiringluse klaasikogumiskampaania eesmärk on koguda eraldi võimalikult palju klaasi. Iga kogu Eesti peale EPRi kogumiskonteineritesse toodud 10 000 tonni klaasi kohta rajab EPR koostöös Vestman Metsaga ka väärtuslikku metsa ökosüsteemi.

Avalikud pakendipunktid on mõeldud pakendite tasuta ära andmiseks. Kahjuks on selliste pakendikonteineritega kogumisel seni suur probleem inimeste teadmatus ja pahatahtlikkus ning selle tõttu lähevad sajad tuhanded eurod tuulde pakendijäätmete järelsortimisele, lisavedudele ja ladestamistasudele.

ETV saates Osoon oli teemaks jäätmete vähene sortimine ja ringlusesse suunamine. Muuhulgas oli juttu sellest, et Eestis läheb kogu liigiti kogutud joogikartong põletamisse, sest piirkonnas ei ole senini sobivat käitlusviisi, kuidas neid pakendeid ringlusesse suunata. Olukorda saaks kergesti muuta, kui käsitleda joogikartongi eraldi pakendimaterjali liigina.

Rahulikku jõuluaega ja keskkonnasäästlikku uut aastat!

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit korraldab traditsioonilise jäätmepäeva sel aastal Jäätmepööripäevana, et tuua fookusesse ringmajanduse teemad.

Ringmajandusettevõtete Liidu seisukoht on, et praegu investeerides peab investeerima teadlikult ringmajanduse tegevuskava ja Euroopa roheleppe põhimõtteid järgides