Miks ei ole räägitud sellest, missuguseid jäätmeid on „mõtet“ sorteerida, mida mitte?

Miks ei ole räägitud sellest, missuguseid jäätmeid on „mõtet“ sorteerida, mida mitte?

Meile Pakendiringluses meeldiks väga, kui pakendikonteineritesse jõuaks ainult ringlussevõetav pakend. Kahjuks on toodete ümber aga väga palju pakendeid, mida ei ole üldse võimalik ringlusse võtta Eesti lähiriikides, aga mõnikord pole selliseid võimalusi mitte kusagil. Pakendiprobleem on üleilmne.

Iga pakend, mis ringlusesse ei jõua, on ka meie jaoks aja ja ressursi kulu ning parema meelega tegeleksime ka meie ainult nende pakenditega, millel on olemas ringlusväljund. Miks? Eestis kehtib pakenditele tootjavastutussüsteem. See lähtub nn saastaja maksab põhimõttest ja selle eelduseks on, et kõik pakendid võetakse tagasi Pakendiringluse süsteemi kaudu. Me ei tohi teha vahet nendel pakenditel, millega meil on midagi teha, ja nende pakenditel, millega ei ole midagi teha. Me peame võtma tagasi kõik pakendid, mis tootjad on ringlusse lasknud. Vastasel juhul oleksime võinud anda aastaid väga selget signaali, mida on „mõtet“ sorteerida ja mida mitte. Kuna aga Pakendiringluse süsteem on ülesehitatud selliselt, et tarbijatelt tuleb tagasi võtta tasuta kõik pakendid, siis seda me ka teeme.

Võtame näiteks ühe tavalise plastikpakendi. Ettevõte X toob maale präänikuid ning müüb neid Eesti poekettides. Kuu lõpus arvutab ettevõte kokku, kui palju ta müüs präänikuid ning arvutab, mitu tonni plastpakendit präänikute ümber oli. Selle info edastab ta Pakendiringlusele, kes esitab ettevõttele iga tonni plasti eest 236,5 eurose arve. Selle summaga peab Pakendiringlus võimaldama üle Eesti pakenditest tasuta vabanemiseks konteinervõrgustikku, pakendi veo sorteerimistehasesse, sorteerimist ning taaskasutamist plasti puhul vähemalt 55% ulatuses. Tagasi tuleb võtta kogu pakend, olenemata sellest, et nende präänikute ümber olev pakend ei pruugi olla tehtud materjalist, mida on võimalik ringlusse võtta. Prääniku ostnud inimesel on õigus pakend tasuta ära anda ning selle taaskasutusmäära osas ringlusesse sobilik kogus plastpakendit tuleb käitlejail otsida sorteerimisliinilt teiste pakendite seast.

On siis mõtet sorteerida või ei ole?

Pakendite ringlussevõtu võimalused on ka pidevas muutumises: osa pakendeid, mida täna veel ringlusse võtta ei saa, võivad leida tee uueks tooteks juba lähiajal. Seetõttu on oluline, et pakendid sorditaks muust jäätmevoost ikkagi eraldi. Kui inimene soovib igapäevaselt kursis olla ja sortida ainult seda, mis läheb ringlusesse, on see väga okei. Samas soovitame eraldi koguda alati neist materjalidest pakendid, mida on eriti lihtne ringlusse võtta: näiteks klaas, metall, paber ja papp.

Meie kogume eraldi kõik pakendid. Ka need, mida ringlusse võtta ei saa, kuna pakendi teekond peaks käima läbi tootjavastutussüsteemi, sest nii jõuab kindlasti suurem osa ringlusse. Kindlasti ei vaata me aga kuidagi viltu sellele, kui sorteerimise mõistlikkuses kaheldakse – see on hea võimalus kõikidel asjaosalistel tõsta mängu taset, saada vastuseid tekkinud küsimustele ning liikuda edasi ka paremate lahendusteni.

Fakt on aga see, et mida rohkem pakendeid liigub pakendite sorteerimisest läbi, seda rohkem pakendeid jõuab ringlusesse.

Olmeprügis olevatel pakenditel ei ole mingit lootust „ellu jääda“. Näiteks 2021. aasta aprillikuu sorteerimisaruandest on näha, et 46% sorteeritud segapakenditest võeti liinil välja ringlusse suunamiseks.

Tagasi