Küsimus. Ettevõtte A (Eesti) müüb B-le (Eesti) 1000 alust toodangut. Pakend on seal alus, kile, vahepapid. Vahepapid võtame kliendilt tagasi ja kogume kokku. Kas need vahepapid peab arvutama turule lastud pakendi kohta? Alused, B kasutab neid oma toodangu pakkimiseks, 70% müüb ekspordiks, 30% Eesti turule. Kas A peab arvestama Eesti turule lastud pakendihulgaks 1000, 300, 0 alust? Kas B peab arvutama 300 või 0 alust?
Tooted, mis on pakendatud ja müüdud Eestisse läheb pakendiaruandesse. Kui need vahepapid tagasi saate ja tootepakendamiseks kasutate, siis uuesti aruandesse lisama ei pea.
Kaubaalused, mis on ettevõttes juurutatud korduskasutussüsteemis ja lihtsasti jälgitavad tuleks lisada korduskasutuspakendi aruandesse. Juhul kui ettevõte B saadab A poolt saadetud kauba 70% edasi Eestist välja ja peab selle üle arvestust ning jagab seda ettevõtte B-ga, siis seda pakendit aruandluses näitama ei pea, kuid peab olema selgelt tõendatav, et see pakend Eesti turule lastud ei ole.
Kui Eesti OÜ müüb oma kaupa üle maailma (umbes 50 pakki kuus), pakendab toote siin mullikileümbrikku ja saadab riigist välja, kas sellisest OÜst saab ka aruandekohustuslane?
Kui ettevõte müüb tooteid Eestist välja, siis Eesti pakendiaruannet tegema ei pea, küll aga peaks olema arvestus pakendikoguste osas. Lisaks kui ettevõte müüb tooteid lõpptarbijale siis tuleks eraldi EL riikide puhul veenduda, et seal ei ole kohustust pakendite deklareerimiseks läbi volitatud esindaja.
Kes ikkagi deklareerib? On ettevõte X, kes toodab või toob maale pakendeid – nt pappkaste. Ta müüb neid kaste ettevõttele Y, kes pakendab oma kauba sellesse ja müüb edasi Eesti turul. Kes deklareerib, mõlemad ju ei peaks. Või ettevõtte X jaoks on see kaup ja kui tema müüb nt oma kaupa alusel, siis see alus on deklareerimiseks.
Pakendiaruandlust tuleb teha ettevõttel Y, kes nendesse kastidesse pakendab tooted ja müüb Eesti. Ettevõte X jaoks on need pappkastid tooted, küll aga ettevõtte X esitab pakendiaruande nende pakendite kohta, millesse tema pappkastid pakib.
Küsimus maaletoojalt. Kas pakendi aruandluses peab kajastama ainult seda osa, mis müüakse Eesti turule? Kui kaup müüakse edasi teistesse EU riikidesse või eksporditakse EUst välja, siis seda osa aruanne kajastama ei pea?
Just, pakendiaruandes tuleks kajastada seda pakendit, mis tuli Eestisse ja siia jäi. Kui sama kaup liigub teise riiki ilma vahepealse lahti pakendamiseta, siis seda pakendiaruandesse lisada vaja ei oleks, kuid arvestus selle kohta peaks olema olemas kui palju maale tuli ja jäi ja kui palju välja läks.
Pakendite liigid materjali järgi. Tundub, et need on erinevad sõltuvalt taaskasutusorganisatsioonist?
Pakendimaterjalide liigid on TKO-del samad. Hinnad erinevad.
Pakendatud tooraine tarnitakse välismaalt, mis pakendatakse siin lahti ja uuesti pakendatud valmistooted müüakse üle maailma. Kas on aruandekohustus ja mis ulatuses?
Maale toodud kauba pakend läheks pakendiaruandesse ja see pakend, mis kaubaga välismaale liikus aruandesse ei lähe.
Kas ettevõte, kes ekspordib kogu oma kauba pappkastides, kas on pakendiettevõtja? Sisseostetud osade tootmise tarvis toob sisse mõned pappkastid aastas, mis korduvkasutatakse.
Pappkastid, mis toote ümber maale tulevad läheksid pakendiaruandesse. Kui samu kaste uuesti kasutatakse kliendile kauba saatmiseks, siis teistkordselt neid aruandesse panema ei pea. Pappkast ei ole olemuselt korduskasutuspakend.
Kui kaup läheb hankijalt otse kliendile, kes siis peab pakendiaruannet esitama?
Ettevõte, kes tellis hankijalt kauba otse kliendile saatmisega.
Kui ettevõte ostab pakendikeskusest nt pakkekile, aga ei kasuta seda pakendamiseks, vaid tootmises nt mingite asjade katmiseks, siis kas see kile peab minema pakendina deklareerimisele või mitte?
Pakendiaruannet tuleks teha siis kui selle kilega tooteid Eestisse müümiseks pakendatakse. Kui kile ei kasutata pakendamiseks, siis seda pakendiarvestuses kajastada ei ole vaja.
Mille poolest on kasulik sisse osta pakendiarvestuse teenust? Kust see teenuse osutaja saab info?
Kui pakendiarvestuse loomine on keerukas ning sellega ei soovi ettevõte ise tegeleda, siis saab selle teenuse sisse osta:
Kui ettevõte ostab pakendikeskusest kuus umbes 100 väikest karpi toote pakendamiseks, kas siis tekkib aruande kohustus?
Jah, kui ettevõte pakendab kaupa Eesti müümiseks, siis tuleks aruanne teha.
Kui lillepood saab kauba ja pakendi saadab tarnijale tagasi, kas siis tekib aruande kohustus?
Kui ettevõte ostab lilled Eesti ettevõttelt, siis selle pakendi on aruandesse lisanud see ettevõte, kes lilli pakendatult esimesena Eesti müüs.
Maaletooja küsimus: Tooted saabuvad papp kastides, tooted ise: Plast pudelites, gripp kotis/väike klaas pudel, kile-plast, papp karp jne. Mis osa selles arvestusse läheb?
Kogu pakendimass tuleb arvestada. Eristada tuleks siis veopakendit ning müügipakendit. Näiteks kaubaalus, kastid, kus tooted sees ja kile, mis kastide ümber on veopakend. Kotid, karbid jms, mis lõpptarbijale läheb, on müügipakend.
Kui tootmisest saadetakse pakendiarvestuse pidajale mailiga kiri, et imporditud kaubaga tuli Xkg puitu ja Xkg pappi, siis kas see e-mail on piisav, et käsitleda aktina?
Jah, kui tootjal on see info olemas siis see sobib arvestuse aluseks.
EUR alused tulevad kaubaga Eestisse, tühjana saatjale tagasi – kas vaja deklareerida? Papp-pakendid vanapaberi kokkuostu, kiled samuti – kas vaja deklareerida?
Kogu pakend, mis maale toodud kauba ümber on läheb aruandesse. Kui aga kaup tuleb alusel Eestisse ning on võimalik selgesti ja lihtsatsi tõendada, et samad alused on saadetud tagasi tarnijale (st ei ole Eestisse jäänud), siis neid Eestis deklareerima ei pea.
Kui kaubaalus tagastatakse, kas ikka tuleb aruanne esitada?
Kui kaubaalus on korduskasutuses ja on loodud korduskasutuse süsteem, mis lihtsasti jälgitav siis saab korduskasutusaruandes puitu deklareerida seni kuni ta on käibelt kõrvaldatud.
Kui ettevõte ise ei pakenda kaupa, kuid müüb edasi juba pakendatud kaupa, kas kohustus deklareerida on tootjal/maaletoojal või edasimüüjal?
Kui ettevõte ostab kauba pakendatult Eesti ettevõttelt ning edasimüügiks ise pakendit tooteümber ei lisa siis pakendiaruannet teha ei ole vaja – need pakendid on aruandesse lisanud esmane Eesti turule panija.
Samuti küsimus kohalikust võrgust ostetud saatmiskastid ja pudelid. Lisaks kohalikku päritolu edasimüügi tooted?
Kui saatmiskastid ja pudelid on ostetud pakenditeks, neisse midagi pakitakse ning Eesti turule müüakse/saadetakse, siis need tuleb pakendiaruandes deklareerida. Kui ostate kaupa Eesti ettevõttelt, siis seda pakendit ei ole vaja pakendiaruandes deklareerida (Eesti ettevõte on turulelaskja).
Oleme autoremondi töökoda. Tellime osa materjali laost. Varuosa tuleb pappkastiga, võtame selle lahti, varuosa läheb autole külge ja pakendi viime jäätmejääma. Kas oleme pakendiettevõtte?
Kui ettevõte liigutab ettevõtte siseselt kaupa näiteks laost töökotta siis sel juhul tuleks samamoodi pakend lisada aruandesse sõltumata sellest, kas viisite selle jäätmejaama või ei. Juhul kui ettevõte teeb aruannet pakendiregistrisse siis on võimalik täita ringluse sihtarve iseseisvalt, kuid jäätmejaam ilmselt ei väljastaks taaskasutustõendit nende karpide kohta, seega lihtsam teha pakendiaruanne.
Sama autoremondiettevõtte valab õli sõidukisse ja õlikanister läheb Tartusse vastavasse jäätmejaama. Kas oleme pakendiettevõtte?
Kui see õli on Teie maaletoodud siis jah, kui olete ostnud selle Eesti ettevõtte käest siis tema on selle oma aruandesse pannud (juhul kui oli maaletooja või pakendaja).
Loomasööt on pakendatud paberkottidesse, mida lõpptarbija kasutab prügikotina – kes esitab ja kas peab esitama aruannet? Samuti on söödalisandid pakendatud plastämbritesse, mis eranditult kõik on klientidel taaskasutatud – kas kuulub aruandluse alla?
Kui loomasööt on Teie pool maale toodud või pakendatud ja Eesti müüdud, siis tuleks see aruandesse panna sõltumata sellest, mida lõpptarbija sellega edasi teeb.
Tootmisettevõte ostab sisse alused, toodang pakitakse vöödega aluse peale, kas pakendiettevõte?
Jah, kui Eesti müümiseks kaupa pakendate alusele või muust materjalist pakendisse, siis olete pakendiettevõtja.
Kui kohvik müüb väikeses mahus valmistoitu kaasa, kas siis pakendi taaskasutuse teatis on ka vaja teha?
Müügipinnal üle 20m2 on pakendite tagasivõtust ja prügistamise vältimisest teavitamise kohustus.
Aga kui kogu aasta jooksul tuleb 2 kg pakendit, siis oleks ju mõistlik see viia avalikku pakendipunkti või ettevõtte juurde tellitud papikonteinerisse? Kuidas siis seda tõendada?
Kui ettevõttesse on tellitud pakendikonteiner siis saate sinna panna pakendid. Väga väikese koguse juures ei ole ka hullu kui avalikku pakendipunkti pakend viia, oluline on, et pakend ei läheks olmeprügisse. Pakendi äraandmist ei peagi tõendama; kui olete taaskasutusorganisatsiooniga liitunud, siis tuleks arvestust pidada maaletoodud ja Eesti müüdud pakendite osas, mitte kokku kogutud pakendite osas.
Kas ekspordi all on mõeldud ka müük Euroopa Liitu?
Jah, Eestist välja müük.
Kaup saabub ettevõttesse, kes müüb kaupa edasi. Kas nt riiete ümber olev kilekott, jalanõude kingakarp, voodipesukomplektide ümber olev kilepakend, maiustuste ümber olev pakend tuleb deklareerida? Kui kaup saabub suure pappkastis, mille lõhun väiksemaks ja viin papikonteinerisse, mille on minu rendipinna majahaldaja organiseerinud (sinna viivad kõik ärihoone rentnikud), kas siis tuleb see kast deklareerida?
Pakendiaruandesse läheks kogu maaletoodud kauba ümber olev pakend ja Eesti müüdud kauba ümber olev pakend sõltumata sellest, kas pakend on Teie või kliendi poolt õigesse kogumismahutisse pandud.
Kui ettevõte ostab sisse aluseid ja pappkaste, millega müüakse enda kaupa. Seega ettevõte on pakendiaruandluse kohustuslane ja peab täitma aruannet?
Just, kui oma kauba Eesti müümiseks ostate pakendeid siis need tuleks pakendiaruandesse lisada.
Kaupa imporditakse pappkastiga, mis on kinni tõmmatud teibiga. Deklareerimisele läheb siis nii pappkast kui ka teip? Teip tuleb siis papist eemaldada ja kaaluda? Kas seadus eeldab sellist juuksekarva lõhki ajamist?
Piisab sellest kui pappkasti kaal olemas on, lisaks veo ja rühmapakendi all ei ole komposiitmaterjalide erisust.
Keskkonnateenustega on tehtud prügiveo leping, mille raames kogutakse kaubaaluste ümber olev kile ja papp eraldi konteinerisse. Kas nüüd peab hakkama siis seda konteinerisse kogutavat kilet ja pappi kaaluma ja deklareerima?
Pakendiaruandesse tuleks lisada maaletoodud ja/või Eesti müümiseks pakendatud kauba pakend. Seda, kui palju pakendeid kokku koguti ning õigesse konteinerisse pandi vaja arvestada ei ole. Kui kogu maaletoodud kauba pakend aga kokku ise kogutakse, siis on see üks hea võimalus lihtsama vaevaga aruandesse koguseid saada.
Kui toitlustusettevõte müüb karastusjooke, kuidas ja kas peab deklareerima taara?
Karastusjoogid on Eesti Pandipakendi all (pandiga koormatud taara). Kui ostate need Eesti ettevõttelt, siis on tema pandipakendiga aruande teinud, kuid kui toote maale, siis tuleks Teil Pandipakendiga liituda.
Kui toitlustus ettevõte ostab einekarpe toidu pakendamiseks ettevõttelt, kes omakorda on ostnud pakendi ettevõttelt, kes on esmane pakendi ringlusesse andja, siis kas temal tekib aruandluse kohustus?
Kui ostate toidukarpe toidu pakendamiseks ja müümiseks siis see kogus läheks Teie pakendiarvestusse (Teie juures muutub toidukarp pakendiks sel hetkel, kui sellesse midagi pakendate). Toidukarpide müüja paneb enda arvestusse need pakendid, mis on Teile müüdud toidukarpide ümber (nt 100 toidukarbi ümber olev pappkast).
Kui jaekauplus müüb kaupa koos kilekotiga, kas ettevõte on pakendiettevõte ning rakendub pakendiaruande esitamise kohustus?
Just, kui müüte kaupa, mis pannakse kilekotti siis tuleks see kott panna pakendiaruandesse. Lisaks tuleb pakendiregistrisse ka plastikkandekottide kohta aruandlust pidada. Rohkem infot:
https://pakis.envir.ee/pakis/main/help
Me ostame sisse 100 karpi. Sellesse karpi pakendame toodangut nii ekspordi kui Eesti turu jaoks. Kuidas tuleb deklareerida seda sisse ostetavat pakendit? Eesti jääb 17¤ ja ekspordiks saadame 3/4.
See osa, mis eksporti läheb jääks aruandest välja. Aruandesse tuleks lisada see osa, mis pakendatud ja müüdud Eesti.
Eesti ettevõtte saab kaupa välismaalt pappkastides. Hiljem kasutab samu pappkaste oma toodete saatmiseks Eestis. Kuidas siis peab lahendama pakendiküsimust?
Selle näite puhul läheb arvesse kogu see pakendi, mis väljastpoolt Eestit sisse tuleb (ettevõte saab kaupa välismaalt – pappkastid). Nende kaal tuleb pakendiarvustusse märkida (lisaks, siis kui on, ka muu pakendimaterjal, mis pappkastides oleva kauba ümber on). Kui need samad pappkastid saadetakse edasi Eesti klientidele, siis topelt neid arvestama ei pea. On igati tänuväärne, et pakendeid uuesti kasutatakse.
On tootja ja edasimüüja. Mõlemad Eesti ettevõtted. Eesti siseselt tootja müüb edasimüüjale tooteid ja edasimüüja müüb tooteid edasi kettidesse, hotellidesse jne. Kellel tekkib kohustus pakendi deklareerida, kas tootjal või edasimüüjal?
Kohustus on tootjal, sest tootja on pakendatud kauba pakendi esmakordselt Eesti turul kättesaadavaks tegija (esmane turulelaskja).
Taimekasvatusettevõte. Ostab sisse edasimüüjalt taimekaitse, alles jäävad tühjad kanistrid ja karbid. Kes peab tegema aruannet? Sama seemnetootmine – toodame seemet suurtesse bigbagidesse (500-800kg kott). Kotid ostetud sellelt, kellele toodame seemet. Kes teeb aruandlust?
Kohustus tekib ja aruannet peab tegema see ettevõte, kes pakendi Eesti turul esmakordselt kättesaadavaks teeb. Kui ostate edasimüüjalt väljastpoolt Eestit (st edasimüüja ei ole Eesti ettevõte), siis olete ise esmane turulelaskja (teie majandustegevuse käigus tehakse pakend esmakordselt Eesti turul kättesaadavaks / pakend jääb Eestisse). Seemnetootmisel olete pakendaja (st bigbagist saab pakend siis kui sellesse midagi pakendatakse). Kui seemet toodetakse Eesti ettevõttele, siis on taimekasvatusettevõte ehk seemnetootja/pakendaja pakendi esmakordne turulelaskja ja peab aruandlust tegema. Kui seemet müüakse väljapoole Eestit, siis toimub kohustuse täitmine sihtriigis (nt sihtriigis maaletooja poolt kui müüte välisettevõttele).
Millal peab Eesti tootmisettevõte A täitma pakendiaruande? *Ettevõte A ostab kaupa Eestist *Ettevõte A ostab kaupa EL’ist *Ettevõte A ostab kaupa kolmandatest riikidest(import) *Ettevõte A pakendab(pakkekile, papinurgad, alus) ja müüb kauba EL’i ettevõttele M, kes müüb oma nime all kauba edasi *mis tingimustel on kaubaalus pakendi osa ja millal mitte?
Ettevõttel A tuleb täita pakendiaruannet, kui:
*Ettevõte A ostab kaupa EL’ist
*Ettevõte A ostab kaupa kolmandatest riikidest(import)
Kui *Ettevõte A pakendab (pakkekile, papinurgad, alus) ja müüb kauba EL’i (st Eestist välja) ettevõttele M, kes müüb oma nime all kauba edasi, siis täidab ettevõte M kohustust sihtriigis (M on sihtriigis n-ö maaletooja).
Kaubaalus on tavaliselt alati pakend (kasutatakse kaupade/toodete transpordiks).
Ettevõtte A pakib Eestis või siis EU riigis tooteid ja müüb ettevõttele B. Ettevõtte B jagab neid tooteid edasi tasuta. Kellel tekib pakendiaruandluse kohustus, kas A või B?
Kui ettevõte A on Eesti ettevõte, siis on kohustus ettevõttel A (on pakendaja/maaletooja ja teeb oma majandusetegevuse käigus pakendeid esmakordselt Eesti turul kättesaadavaks ehk müüb ettevõttele B).
Kas klaaspurkide puhul peab ka pakendiaruandlust tegema?
Jaa, klaaspurgid on ka pakend ning need lähevad pakendarvestusse kirja.
Kas edasimüüja on siis esmane turuletooja või on tootja esmane turuletooja, kes selle kauba edasimüüjale tarnib?
Võib olla mõlemat pidi. Kui pakendatud kaup tuleb väljastpoolt Eestit, siis on esmane turulelaskjaks see maaletoojaks / edasimüüja, kelle majandustegevuse käigus pakend Eesti turul esmakordselt kättesaadavaks saab. Kui toojaks on Eesti ettevõte, siis on see tootja esmane turulelaskja.
Impordin kingad kingakarpides, mille ümber on hulgipakend. Hulgipakendi hävitan tellitud pakendikonteineris. Müün eraisikutele kingad kingakarpides ja lisan kilepakendi. Kas deklareerimisele läheb nii kingakarp, hulgipakend kui ka kilekott.
Jah, kõik pakendid lähevad arvestusse. See tähendab, et kogu pakend, millega kingad Eestisse tulevad, alates (kui on) kaubaalusest, käsikilest, plastlintidest, suurematest pappkastidest, kingakarpidest kuni kingakarbis oleva pakendini (nt paberleht/kilekott vmt). Lisaks läheb arvestusse ka see kilepakend, mille pakendina lisate (kilekott vmt).
Kuidas on põllumeestel, kes müüvad silorulle edasi, kas kile on pakend ja kuulub aruandes kajastamisele, mis saab omatarbeks kasutatud silorulli kilest, seda ei pea aruandes kajastama?
Silokile ei ole pakend pakendiseaduse mõttes. Silokile kuulub põllumajandusplasti alla (probleemtoode) ning sellel on omad nõuded. Vaata ka: keskkonnaministeeriumi infoleht ja jäätmeseadus.
Kui toome kauba maale aga aluse, millel kaup on, ostame tarnijalt ja müüme talle pärast tagasi (kaabli trummel), kas neid tuleb ka pakendi aruandluses ära märkida.
Kui kaup tuleb alusel Eestisse ning on võimalik selgesti ja lihtsatsi tõendada, et samad alused on saadetud tagasi tarnijale (st ei ole Eestisse jäänud), siis neid Eestis deklareerima ei pea.
Kas peab aruannet koostama ettevõte, kes tegeleb toitlustusega (müüb väikeses mahus kaasa valmistoitu, ostab sisse kauba mille ümber on pakend näiteks vorsti kile, vahukoore tetrapak jne.) mis pakendite kohta peab aruannet esitama?
Kui ettevõte ostab pakendimaterjale, sellesse midagi pakendab ja Eesti turule müüb, siis tuleb ka pakendiaruannet esitada. Seda osa pakendatud kauba pakendist, mille ettevõtja teise Eesti ettevõtte käest ostab, aruandes deklareerima ei pea (teine Eesti ettevõte on n-ö turulelaskja).
Kui FIE müüb torte/kooke papist karpides kas peab aruannet täitma?
Jaa, ka FIE, kelle majandustegevuse käigus pakend Eestis esmakordselt kättesaadavaks tehakse, peab pakendiaruannet tegema.
Kui kasutada Ringo pakendeid toidu kaasa müümiseks kas siis peab aruannet täitma?
Kui kasutate korduskasutuspakendit siis tuleks teha korduskasutuspakendi aruannet. Ringo annab Teile siis kord aasta kogused – esmakordselt turule pandud pakendi massi kohta, kasutatud kogus kokku, käibelt kõrvaldatud pakendimass ning ringluskordade arvu.
Kas ka Eestist ostetud saematerjali veopakend(kile) on vaja aruandlusesse panna? Ostame nii välismaalt, kui ka Eestist. Osa müüme otse edasi, osa pakendame lahti ning teeme tooted ning pakendame esmakordselt uuesti. Mille osas siis peab aruandlust täpsemalt pidama.
Kui pakendatud kauba tarnijaks on Eesti ettevõte, siis selle pakendi kohta aruannet teha ei ole vaja (esmane pakendi turule laskja on sel juhul teine Eesti ettevõte ehk tarnija). Aruandesse läheb kirja see osa pakendist, mille toote maale (kogu kauba pakend, mis Eestisse sisse tuleb) ning lisaks kogu pakendimaterjal, mille juurde ostate, sinna midagi pakendate ja Eesti turule saadate (müüte / annate üle vmt).
Kui müün tooteid Soome, siis Eestis pakendiaruannet esitama ei pea aga kas Soomes ma pean pakendiaruande esitama kuna paiskan seal turule pakendi?
Jah, pakendatud kaupa Eestist välja saates pakendiaruannet Eestis esitama ei pea. Kui müüte Soome ettevõttele, siis oleks see ettevõte nagu maaletooja ning nemad saavad kohustust täita. Kui müüte eraklientidele, siis tuleb endil kohustust täita ehk pakendiandmed deklareerida.
Kui pakendatud tooraine tarnitakse välismaalt kuid on meie kliendi omanduses (st ostutehingut toorainele ei toimu), kas ka sellele pakendile kehtib aruandekohustus?
Kui pakendatud kaup üle piiri Eetsisse tuleb (st sattub Eesti turule / jääb füüsiliselt Eesti pinnale), siis sellele pakendile ka kohustus tekib. Kohuslaseks on see ettevõtte, kelle majandustegevuse käigus Eesti turule laskmine toimub (st kelle majandustegevuse käigus pakend Eesti turul kättesaadavaks tehakse).
Impordime mööblit Euroopast – olemas ainult veopakend. Peal paigaldamist transpordipartner viib kõik prügimäele – kas peame deklareerima?
Lühike vastus on jah. Ettevõttel on kohustus oma pakend koguda ja taaskasutada. Kui transpordipartner viib pakendi prügimäele, siis see ei ole taaskasutus, mida saaksite tõendada. Juhul kui ettevõte teeb aruannet pakendiregistrisse ise, siis on võimalik täita ringluse sihtarve iseseisvalt, kuid oluline on oma pakendi kogumine ning taaskasutusse suunamine ja vastavate tõendite saamine iga kvartali jooksul. Üldiselt on lihtsam teha pakendiaruanne.
Kui FIE toodab klaaspurkidesse hoidiseid ja müüb neid edasi kas peab aruannet esitama?
Jah, klaaspurgid on pakend ning kui FIE kasutab klaaspurke oma toodangu (hoidiseid) pakendmaiseks ja neid Eesti turule müüb, siis tuleb need deklareerida (lisaks siis ka muu pakendimaterjal, kui seda kasutatakse – pappkastid / kilekotid jmt).
Soovin vastust meilile, täpsustan üle, et ettevõtte B, kasutab meie müüdud toodangu eru aluse oma toodangu pakendamiseks, et kas see osa mis B Eestisse müüb, kas selle aluse pealt peab ta sel juhul uuesti maksma, ehk toimub aluse topeltmaksustamine.
Topelt tasuda ei ole vaja. Kohustus on sellel ettevõttel, kes pakendid esmakordselt Eesti turul kättesaadavaks teeb (deklareeritakse üks kord).
Kas puit alused ka peab ?
Kui saime küsimustest õigesti aru – jaa, puitalused on ka pakend ning tuleb deklareerida.
