Pakendiaruandes tuleb deklareerida esmakordselt Eesti turul kättesaadavaks tehtud või turule jäetud pakendimass tonnides (pakendatud kauba, tooraine või omatarbeks kauba sissevedu, pakkematerjali ost ja toodete pakendamine).
Eksporti mineva pakendi kogust deklareerima ei pea, küll aga peab pidama ettevõttesisest arvestust.
Pakendiliikide kaupa tuleb eristada müügipakendit (n-ö pakend, mis on vahetult kauba ümber/jõuab lõpptarbijani) ning veo- ja rühmapakendit (pakend, mida kasutatakse kauba kaitsmiseks, rühmitamiseks ja transportimiseks).
Arvestuse pidamiseks on soovitav esmalt kaardistada, kuidas ja kuskohast pakendid ettevõttesse jõuavad ning kuidas ja millal need Eesti turule saadetakse. Kõige lihtsam on arvestust n-ö sisse ostmise järgi – kui pakendatud kaup või pakendamismaterjal on ostetud, see kohe ka perioodi araundesse arvestada. Teine variant on lugeda pakendid Eesti turule lastuks, kui pakendatud kaup nt laost välja müüakse. Küll aga eeldab viimane variant täpsemat arvepidamist ning laosüsteeme.
Andmeid pakendatud kauba pakendi ning ka pakkematerjali kaalude kohta võib küsida otse tarnijatelt. Viimastel aastatel on üha enam pakendite taaskasutamine teemaks olnud ning tarnijatel on üldiselt selline info olemas. Teine variant on läbi viia ettevõtte juures kohapeal kontrollkaalumine. Soovitame kindlasti koostada ka kontrollkaalumise akt, mis oleks edaspidise pakendimassiarvestuse aluseks. Kõikida kaupade pakendeid ei pea eraldi üle kaaluma, sest sarnaseid kaupu võib grupeerida.
Pakendiettevõtjal on võimalik esitada aruanne kas kalendrikuu, kvartali, poolaasta või aasta kohta.
Üldiselt sõltub aruandlusperioodi valik ettevõtte suurusest: suurettevõtted esitavad aruandeid kord kuus, keskmise suurusega ettevõtted kord kvartalis ning väikeettevõtted kord poolaastas või aastas.
Aruandlusperioodi pikkus lepitakse kokku pakendiettevõtja ja Eesti Pakendiringlus vahelises lepingus.
Aruandeid saab esitada ka meie veebikeskkonnas, selleks saadame paroolid peale lepingu sõlmimist.
Pakendiaruande vormi leiate SIIT.
Korduskasutuspakendi aruannet saavad esitada need pakendiettevõtjad, kes korduskasutuspakendit kasutavad ning kellel on kasutusele võetud korduskasutussüsteem. Aruannet tuleb esitada ka juhul kui pakendiettevõtja kasutab kauba pakendamiseks renditud korduskasutuspakendeid.
Üldised põhimõtted:
• Selleks, et pakendiettevõtja saaks deklareerida turule lastud pakendit korduskasutuspakendina, peab olema dokumentaalselt tõendatavad järgmised tingimused:
– pakend on kavandatud, valmistatud ja turule lastud olelusringi jooksul mitmeks veo- või kasutuskorraks,
– pakendit täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks ta valmistati.
• Pakendiettevõtja peaks selleks juurutama ettevõttes pakendite korduskasutussüsteemi. Korduskasutussüsteemi mõte on selles, et korduskasutatavaid pakendeid kasutatakse süsteemis korduvalt ning pakendid ringlevad ettevõtte ja tarbijate vahel või mitmete ettevõtete ja tarbijate vahel.
• Tähtis on, et süsteemis ringlevad pakendid oleksid kergesti jälgitavad (st on ülevaade, kui palju süsteemis pakendeid ringleb, kui palju tagasi kogutakse ning kui palju on käibelt kõrvaldatud).
Rohkem infot ja olukorra näiteid on toodud juhendis „Juhend korduskasutuspakendi deklareerimise kohta pakendiregistrisse“. Aruannet esitatakse üks kord aastas ning saab esitada alates 2022. aasta kohta.
Korduskasutuspakendi aruande vormi leiate SIIT.
Alates 2024. aasta kohta saab ühekorra plastpakendi andmeid esitada pakendiorganisatsiooni kaudu. Ühekorra plastpakendi aruandes tuleb näidata õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide arv; osaliselt või täielikult plastist ühekorra toidupakendite mass ja plasti sisaldus; osaliselt või täielikult plastist ühekorra joogitopside, sh kaante, mass ja plasti sisaldus ning PET ja muust plastist joogipudelite mass ja ringlussevõetud plasti osakaal nendes. Aruannet esitatakse üks kord aastas.
Ühekorra plastpakendi aruande vormi leiad SIIT.
